Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks projekteerijad vastutust ei taha võtta?
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Tambet Laasik selgitavad, kes ja kui palju vastutab projekteerimispuuduste eest ning toovad välja õppetunni hiljutisest kohtuotsusest.
Kes siis ikkagi vastutab ehk mure projektide kvaliteediga?
Kõik need, kes on kasvõi kordki elus puutunud kokku ehitamisega (olgu see siis oma suvila, maja või kasvõi suurema kuuri ehitamine) teavad, et projekteerimine (s.o. eelprojekti, põhiprojekti või tööprojekti koostamine) on aluseks kogu hilisemale ehitustegevusele.
Mis aga saab siis, kui ehitaja on ehitanud täpselt projekti järgi, kuid projekt ise on puudustega? Kes vastutab? Õigusteooria ja praktika praegune lahendus kujutab endast töövõtjale äärmiselt ranget vastutust.
Reeglina on projekteerimine töövõtja kohustus, mistõttu tuginemine projekti puudustele töövõtjat vastutusest ei vabasta. Juhul kui projekt tuleb tellija (omaniku) kaudu, on ehitajal projekti osas väga ulatuslik kontrollimiskohustus. Ehitaja peab piisavalt kontrollima tellija juhiseid, tellija poolt muretsetud materjali, teiste isikute poolt tehtud eeltööd jmt.
Kui töövõtja ei kontrolli tellija juhiseid, sealhulgas projekti, või teeb seda ebapiisavalt, ei vabasta see teda vastutusest ning ta kaotab õiguse tugineda projekti puudustele. Näiteks kui projekt näeb ette vale ehitustehnilise lahenduse ning töövõtja ehitabki vastavalt, on sellekohane puudus töövõtja (ehitaja) vastutusalas.
Ehitaja vastutab ka juhul kui, puudustega projekti andis talle üle tellija. Seetõttu ei ole ehitajal enda vastutusest vabanemise põhistamisel võimalik tugineda projekti puudustele, kuivõrd need puudused oleks töövõtja pidanud ise avastama ja koostöös tellija, omanikujärelevalve ja projekteerijaga ära lahendama.
Töövõtja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui ta projekti puudusi märkas, juhtis neile tellija tähelepanu ning tellija soovis ikkagi projekti täpset järgimist. Kui töövõtja märkab projekti puudust ning likvideerib puuduse ehitustegevuse käigus, kuid ilma tellija kooskõlastuseta, võib see lepingu regulatsioonist lähtuvalt tähendada seda, et töövõtja teostab vastavad tööd enda kulul.
Mis saab aga siis, kui projekti puudused avalduvad alles ehitamise käigus (töödega vastavasse etappi jõudmisel) ning ehitaja ei oleks saanud puudusi varasemalt üldse avastadagi?
Sellist olukorda on kohus analüüsinud ühes hiljutises vaidluses tellija, ehitaja ja projekteerija vahel. Nimelt leidis kohus antud vaidluses, et põhiprojektis esines olulisi vigu (mõned neist oleksid võinud olla isegi ohtlikud inimese elule ja tervisele) ning need vead tõid kaasa põhiprojekti parandamise vajaduse projekteerija poolt.
Samas leidis kohus aga, et puudused ja vead põhiprojektis oleksid poolte hea tahte ja kokkuleppe korral olnud kõrvaldatavad. Kohus selgitas, et seetõttu ei andnud projekti puuduste kõrvaldamata jätmine projekteerija/tellija poolt ehitajale alust ehitustööde peatamiseks (kuni projekti puuduste kõrvaldamiseni).
Märkimisväärseks võib pidada sedagi, et vaidluses märkis projekti ekspertiisi läbiviinud ekspert, et Eestis koostatavate põhiprojektide puhul on erinevad puudused ja projekti vead enam kui tavapärased (seda kinnitab ka Tallinna Tehnikaülikoolis 2012. a läbi viidud uuring korterelamute ehitusprojektide keskmise kvaliteedi kohta).
Hetkel kuum
Kas projekteerija üldse ei vastuta? Vandeadvokaat Imar-Eerik Aavakivi on oma 03. detsembri 2013. a Delfis avaldatud artiklis õigesti märkinud, et projekteerija vastutus on õigusaktides ebapiisavalt reguleeritud.
Projekteerijate töövõtulepingutes viidatakse sageli Eesti Projektbüroode Liidu koostatud „Projekteerimise töövõtulepingu üldtingimustele" (praegusel ajal reeglina PTÜ 2007 versioonile), mis on aga äärmiselt projekteerijakeskne ja näeb muuhulgas ette, et projekteerija vastutab üksnes 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul alates lepingu alusel kavandatud ehitusprojekti alusel ehitamise algusest (s.o. sisuliselt üksnes esimesel kasutamisaastal ilmnevate projekteerimisvigade eest); kui ehitaja ehitamist kahekümne nelja kuu jooksul ei alusta, siis ei vastuta projekteerija üldse; projekteerija vastutus on piiratud lepinguga ette nähtud tasuga jne, jne.
Soovitused tellijatele: sõlmida projekteerijaga töövõtuleping ja määrata seal kindlaks projekteerija vastutus. Selgesõnaliselt tuleks kokku leppida ka see, et PTÜ-s sätestatud projekteerija vastutuse piiranguid ei rakendata.
Autor: Britta Oltjer Tambet Laasik
Seotud lood
Ehitusinsenerid peavad arvestama suure töökoormuse, kuid kehva palgaga, sest häid projekte saavad peamiselt bürood, kes on nõus töö tegema kiiresti ja odavalt.
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ehitustöödega alustatakse aprilli algusest ning prognoositud kestvuseks on 17 kuud
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele