Selleks, et hinnata büroohoonete kuulumist erinevatesse klassidesse, kasutatakse erinevaid kriteeriume. Näiteks koosneb kvaliteedi osa erinevatest komponentidest. Hinnatakse hoone struktuuri, pindade jaotust, lagesid ja valgustatust, aga ka elektrivarustust, kütet ja ventilatsiooni. Kvaliteedi hindamise ühe alapunktina vaadeldakse ka keskkonna aspekti – päevavalgus, müra, keskkonnastandardid ja süsiniku jalajälg.
Piirkondliku osana kuuluvad A-klassi need hooned, mis asuvad Tallinna keskses äripiirkonnas, B-klassi need, mis jäävad kesklinnas ja põhiliste magistraalide ääres sellest piirkonnast välja. Lähemalt saab uurida juuresolevalt kaardilt.
Teadlikkus suureneb. Suuremaid muudatusi paljalt klassifikaatori loomine Roosimaa hinnangul ilmselt kaasa ei too, kuid üldist teadlikkust ja üksteisemõistmist peaks parandama küll.
“Igal investoril, arendajal, nõustajal, maakleril, finantseerijal või kasutajal on võimalik kontrollida, millisesse klassi tema hoone kuulub,” ütles ta ja lisas, et investorite jaoks peaks see lihtsustama arusaamist hoone väärtuse kujunemisest ja säilimisest.
Ta selgitas, et näiteks A-klassi hoone tähendab paremat kvaliteeti, jätkusuutlikkust ja seeläbi ka väärtust. “Siiani oli see igaühe enda otsustada, milleks ta hoonet peab, ja kuna üldine teadlikkus kinnisvara alal on erinevalt laialt kujunenud arvamusest tegelikult väike, siis tihti võis see tekitada eksiarvamusi ja seetõttu ka investeerimiskavade täitumata jäämist,” rääkis Roosimaa.
Investeerijatele pilt selgemaks. Investeerijad võidavad Roosimaa hinnangul uuest klassifikaatorist peamiselt aega. “Seega siis analüüsi osa lihtsustumise tulemusena ilmselt hoitakse kokku nii aega kui raha. Investorid saavad ka enne hoone rajamist hinnata, kas nende rajatav hoone hakkab vastama oodatud kvaliteediklassile,” ütles ta. “See vahend annab võimaluse hoonete klasse lihtsamalt ja kiiremini määrata.”
Institutsionaalsetele investoritele peaksid tehtavad muudatused muutma Roosimaa sõnul turu läbipaistvamaks, mis omakorda alandab investeeringuriske.
Eeskuju välismaalt. Seesugune klassifikaator on kasutusel ka teistes riikides. “Eesti oludesse sobiva versiooni loomisel võtsime aluseks mujal Euroopas kasutatud mudeleid, kuid lõplik versioon tuli siiski ise luua,” märkis Roosimaa.