Eestlased ehitasid välisriikides ligi kolmandiku võrra vähem

II kvartalis ehitati omal jõul 557 miljoni euro eest, sellest hooneid 326 miljoni ja rajatisi 231 miljoni euro eest. 2012. aasta II kvartaliga võrreldes jäi hoonete ehitamine samale tasemele, rajatiste ehitamine aga suurenes 2%.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul tulenes põhiliselt hoonete uusehituse elavnemisest, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele.

Teist kvartalit järjest on võrdluses eelneva aasta sama perioodiga vähenenud välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht, vähenenud on nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2013. aasta II kvartalis 8% (2012. aasta II kvartalis 11%).

Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aasta II kvartalis kasutusse 475 uut eluruumi. Sama palju uusi eluruume valmis ka aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus, mistõttu oli suur ka eluruumide keskmine pind – ulatudes 137 ruutmeetrini.

Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele püsib. 2013. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 834 eluruumi ehitamiseks, s.o 100 eluruumi rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.

Kasutusse lubati 186 mitteelamut kasuliku pinnaga 124 600 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus-, lao- ja kaubanduspinda. 2012. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.