Annus: mul pole enam ammu unistusi

Kohtume Annusega pärast eelmisel kolmapäeval toimunud Merko aktsionäride koosolekut. Kuigi ta on lubanud meiega rääkida, otsustab ta pärast koosolekut ometi, et ei soovi intervjuud. “Ma ei taha ikkagi,” vaatab Annus mulle vabandavalt otsa. Ta ei usalda ajakirjanikke. Ja lisab siis: “Aga teeme kirjalikult? Mul on uus tahvel ostetud ja puha!” ning naerab laia naeru. Lõpuks istume siiski samas ruumis maha ja ta on nõus vestlema.

Mida Teie arvate, kas Eestis on praegu kinnisvarabuum? Mis on buum? Et ostetakse palju? Oleneb, millega võrrelda. Kui Šveitsis on uuenemismäär 1%, uueneb eluase saja aastaga. Sõdadevaba konservatiivse Euroopa uuenemise määr on 2–4%. Soomes loeti buumiks, kui see oli 6–7%.

Meil on praegu 1,2–1,3 miljonit inimest ja umbes 650 000 eluaset. Kui palju ehitatakse aastas ­uusi ühikuid? Kui ehitatakse 2000, tähendaks see, et iga Eesti pere saab 300 aastaga uue korteri või eramu. Minule tundub, et see on kuus korda aeglasem, kui oleks mõistlik. Nõukogude Eesti tipphetk oli 13 000 ühikut aastas. Kardan, et praegu see jutt buumist on pehmelt öeldes jama.

2013. aastal oodatakse ehitusturul ju pigem langust. Kui on vananeva ja kahaneva rahvastikuga riik, siis miks see peaks kuidagi teisiti olema?

Mina ei näe selles ka midagi negatiivset.

Kuidas ehitusturu oodatav langus Teie ettevõttele mõjuda võib? Eks ta mõjub meile nagu kõigile teistele. Meie ettevõte peab selles turusituatsioonis kuidagi kohanema, nagu ka kõik teised ettevõtted.

Kuidas plaanite hoida kasumlikkust?

Mina ei hoia midagi, mina ei tööta Merkos, olen üks aktsionäridest. Mina hoian ettevõttele pöialt, et neil hästi läheks. Minu positsioon on praegu teine, igapäevaste asjadega ei tegele. (Annus vaatab otsa tegevjuht Andres Tringile, kes seisab läheduses.)

Mis on praegu Merko kõige olulisem ehitusprojekt?

Trink: Sel aastal lõpeb meil Ülemiste ristmik. Uutest suurematest projektidest on Lasnamäe jäähall, aga ka Kentmanni kortermaja on Eesti mõistes suur projekt.

Annus: Ma tahtsin ka just öelda, et Kentmanni kortermaja, aga tõenäoliselt see viie suurema Merko projekti hulka ei kuulu.

Kui rääkida päevapoliitikast, siis... Oi, seda ärge minu käest küll küsige!

Mida peaks Reformierakond tegema, et oma mainet parandada? See sarnaneb peretüliga. Ma ei tea, kas see teema on üldse nii oluline, keda see huvitab?

Inimesi huvitab. Reformierakonna liikmed on kõrgetel kohtadel riigiaparaadis ja nende otsused võivad mõjutada inimeste elu. Seda küll, erakonnad ikka mõjutavad inimeste elu. Aga ma arvan, et see tähelepanu on natuke ülepingutatud. Ma ei jälgi päevapoliitilisi sündmusi nii pingsalt.

Kas kavatsete valimistel kedagi rahaliselt ka toetada? Ma olen sellest õnneks pikka aega kõrvale hoidnud. Ei ole plaanis. Mulle tundub, et poliitikast on kasulik eemale hoida. Ma arvan, et enamik inimesi ei toeta rahaliselt ühtegi erakonda.

Samas ettevõtjad ikkagi ju teevad seda. Keegi peab ju raha andma. Väga vähe. Ma arvan, et see toetamine on võrrelduna erakondade kogukuludega praktiliselt olematu.

Mis seisus Eesti majandus on?Riigijuhid on uhked, majandusnäitajad tunduvad neile head, aga suurem osa inimesi ei ela hästi. Eestlased on väga kannatlikud. Pole toriseja rahvas. Kokkuvõttes midagi ju häda ei ole. 20 aastat tagasi ei arvanud keegi, et Eesti on praegu seal, kus ta on. Praegune olukord ületab kõigi ootusi. Kui sa ületad vähe­nõudlikke ootusi, oledki rahul.

Inimesed võiksid ambitsioonikamad olla? Jah. Ambitsioonikus tekitab ka rahul­olematust, mis mõõdukas koguses aitab edasi areneda. Ma ei tea, kas tasub olla rahul sellega, mis praegu on.

Mida arvate Reformierakonna kampaaniast “Olen uhke….”? Ma ei tea sellest midagi.

Aga kas olete Eesti üle uhke? Mina ei ole millegi üle uhke, mul pole selline iseloom, et ma väga uhke oleksin.

Olete Te Eesti valitsuse ja riigijuhtide tööga rahul? Iga tööd saab paremini teha. Ma pole rahulolematu, kuid alati tuleb otsida variante, kuidas saaks paremini teha.

Millised Teie päevad praegu on? Ise ka ei tea, millega tegelen, aga õhtusse nad lähevad. Reisin palju, rohkem kui kunagi varem. Tegelen jõudumööda Eesti terviseradade arendamisega.

Kui maadevahetuse kohtusaagale tagasi vaadata, on see kõik kuidagi muutnud inimeste suhtumist Teisse kui ettevõtjasse või inimesse? Ei ole, need inimesed, kes mind tunnevad, need pole küll muutnud. Need, kes ei tunne ja ajalehest loevad... (Mõtleb ja vaatab eemale.)

Tallinna ringkonnakohtus lõppes maadevahetuse apellatsiooni arutamine, kohus avalikustab otsuse 19. juunil. Mida seal räägitakse? Mina seda ei tea. Pole aimugi.

Kas maadevahetuse protsess on Teie jaoks minevikku jäänud, saate edasi liikuda? Ei no, kus ta seal on, Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Tulevad ka teise ja kolmanda astme kohtuotsused.

Esimese astme kohus langetas oodatud otsuse? Jah, aga see pole piisav. Eks näeb, mis edasi saab. Kõik kolm astet tuleb läbi käia.

Olete arvutanud, millal see hetk saabub, kui kõik läbi on? Ma ei tea, umbes aasta või kaks veel äkki.

Kus Te end 5 või 10 aasta pärast näete? Pensionil olen. Ma loodan. Elan pensionäri elu. Viimased aastad lähevad mulle kirja kahe eest, ma arvan, et mul on pension juba käes.

Kui tõsiselt rääkida. Ma mõtlengi tõsiselt. Reisin või olen sanatooriumis. Ega elu ei saa tagasi keerata.

Kas sellist tunnet pole olnud, et lööks kõigele käega ja läheks palmisaarele lihtsalt ära? Mina selliseid mõtteid ei mõtle. Mulle üks tuttav kunagi ütles, et kui oled sündinud eestlasena, on see saatus. Võib-olla noorem inimene saab hakata näiteks ameeriklaseks, aga minuvanune enam ei saa. Kui oled 50 aastat eestlane olnud, tuleb vist lõpuni olla.

On Teil mingi unistus või suurprojekt, mida tahaksite teha? Ei ole. Minul ei ole enam ammu mingeid unistusi. Ma pole enam selles eas, et unistada.