JOKK, jonn ja kahjumlikud ehitajad

Kohtumisel osalenud Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Elari Udam tunnistas, et riigihangete tellijate sh RKAS-e lepingud ei ole praegu tasakaalus.

„Riigihangete dokumendid on täpselt nii ranged, mis arvestab kõige hullema tööandjaga turul,“ kommenteeris Udam praegust olukorda riigihangete korraldamisel. Kahjuks tuleb sellist olukorda ausatel ehitajatel aksepteerida. Udami sõnul on tellija tihtipeale teadlik sellest, et hanke võitnud ehitusettevõttega kaasnevad väga suured riskid, ent riigihangete seaduse kohaselt on nad kohustatud lepingu sõlmima. Seadusest tulenevalt ei ole õigus neil ette teada kahjumlikke ehitajaid vältida, sest isegi kohtulikult karistatud ettevõttel on tegelikult võimalus ka edaspidi riigihangetel osaleda.

Seda probleemi tunnistas ka Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu, kelle sõnul reguleerib riigihankeid ka lisaks meie määrustele ka Euroopast tulenevad direktiivid, mis kehtivad kõikides Euroopa Liidu riikides.

Oma Ehitaja nõukogu esimees Tiit Kuuli sõnul kuritegevust karistustega ning lepinguliste kohustuste meelevaldse ümberjagamisega probleeme ei väldi. „Need kes plaanivad lepingu tellija poolt esitatud tingimusi vältida, eeldavad, et nad ei jää sellega vahele ja ainuke ravi on minu arvates sundida kõiki osapooli professionaalselt tegema oma tööd ja vastutama enda tegevuse eest,“ ütles Kuuli. "Meil kehtivad küll samad direktiivid, mis näiteks Soomes. Ent siiski suudetakse seal ehituse hankeid edukalt ja probleemivabamalt ellu viia."

Probleem poliitikutes.

Udam tunnistas, et avalikule sektorile on antud hoonete ehitamise ettevalmistuseks liiga vähe aega. „See kuidas tulevad poliitilised otsused ja kuidas seatakse tähtaegu, ei võimaldagi mõistliku ajaga juba projekteerimist ja siit hakkab juba lumepall veerema. Siin on võib-olla süüdi ka ehitusettevõtjad, kes võtavad tööd selliste tähtaegadega vastu,“ ütles Udam.

Hirm soosib ebavõrdset konkurentsi.

Ehitajad tõid välja, et kui hangetes pannakse kõikide vigade eest vastutama, soositakse sellega turul ebavõrdseid konkurentsitingimusi. Siin taandub kõik riskidele, mida ehitajad ette võtavad ja tellija ei soovi millegi eest vastutada. „Ehitajad, kes vigu ei näe või ei taha näha, teevad odavamaid pakkumisi ja need kes riske juba ette näevad, arvestavad need riskid ka pakkumistesse sisse – siit ka ebavõrdsus,“ tõi välja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson.

Tellijate tase väga erinev.

Peedu tunnistas, et suur probleem on ka tellijates, kes tihtipeale jonnivad ning ei taha hangete korraldamisel professionaalset abi kasutada. „Tihtipeale on suhtumine selline – kus öeldakse, et mina seda hanget ära ei anna,“ ütles Peedu. Tase ning pädevus riigihangete korraldamisel on Peedu sõnul väga erinev ning enamuses madal. „Me ei saagi eeldada professionaalset taset nendelt, kes teevad ühe hanke kümne aasta jooksul. Inimesed läbivad küll riigihangete korraldamiseks koolitusi, ent see ei ole kindlasti piisav,“ märkis Peedu.

Peedu sõnul teeb ministeerium endast kõik, et teavitada juhistest ja määrustest riigihangete korraldajaid, ent see ,kuidas nad seda infot kasutavad, pole tegelikkuses teada.

Ümarlaual leiti, et kõiki osapooli tuleb jõulisemalt informeerida nii hangete kui ka ehituse hea tava põhimõtetest, mis on välja töötatud professionaalide poolt ning lähtub praktikast. Tavast pole kasu, kui seda ei kasutata. Kõik osapooled leidsid, et kui tolereerida praegust praktikat soosib see endiselt nii riigi kui ka ehitaja arutut rahapõletamist, mis pole kasulik ega kasumlik kellelegi. Siit koorub välja ka sõnum poliitikutele, kelle otsustusvõimetuse tõttu riik endale ise näppu lõikab. Kõrvaltvaatajana jääb mulje, et kõik probleemid on nii riigile ja ehitajatele teada, ent inimeste mõtteviisid ja tegevused pole veel jõudnud tasandile, kus otsustustasandil probleemidele konkreetseid lahendusi otsitaks.

Ümarlauast võtsid osa:

Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris PeeduRiigi Kinnisvara AS juhatuse liige Elari UdamOma Ehitaja AS nõukogu esimees Tiit KuuliAstlanda Ehitus AS omanik Jaanus OtsaProjektbüroode Liidu juhatuse esimees Tõnis TarbeAdvokaadibüroo Glimstedt advokaat Merit LindEesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek PetersonNordecon AS juhatuse esimees Jaano VinkNCC Ehitus AS juhatuse esimees Toomas Aak