Kahjum kahanes kordi

Ettevõtte käive peaaegu kahekordistus, kasvades 24,253 miljonilt eurolt 46,362 miljonile eurole.

„Kui 2010 saavutas pea kolm aastat kestnud Eesti ehitusuru langus oma põhja, siis 2011. aastal algas madalseisust väljatulek. Turg on nüüdseks korrastumas ja see protsess jätkub veel edaspidigi. Lisaks tegevuskeskkonna tervenemisele on kontserni tulemuste paranemise taga siiski eelkõige ettevõtte enda ja tema töötajate märkimisväärne panus kriisist väljumiseks,“ lausus Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink.

Jaano Vinki sõnul aitasid mullu Nordeconi käivet oluliste teguritena suurendada konkurentsi vähenemine teatud ehitusvaldkondades, kontserni edukas pakkumistegevus rajatiste valdkonnas ning turumahu mõningane kasv hoonete valdkonnas. Samas on hoonete osas ehitusmahud siiski jätkuvalt madalad ning konkurents selles vallas suur.

 „Aasta lõpetamine brutokasumiga on kahtlemata hea tulemus, kui arvestada, et pooleli oli mõne suuremahulise kahjumliku projekti lõpetamine,“ ütles Jaano Vink. „Paljuski ettenägematute kulude ja hinnatõusude tulemusel kallimaks osutunud projektide kahjumid mõjutasid mullu enim kontserni esimese poolaasta tulemusi, teisel poolaastal seevastu tegutses kontsern põhitegevuse osas juba kasumlikumalt. Praeguseks on sõlmitud lepingute keskmine kasumlikkus paranenud – ka selle eesmärgi oleme täitnud, kuigi täiesti rahuldavate tulemusteni on veel pikk tee minna.“

Kontserni hinnangul vähenes 2011. aastal teatud segmentides (nt teedeehitus, vee- ja kanalisatsioontrasside ehitus) konkurentsisurve tuntavalt. Seda nii osade ehitusettevõtete pankrottide või turult lahkumisotsuste tõttu, kui tulenevalt asjaolust, et kõik ettevõtted pidid viimastel aastatel oma personali ja tugistruktuure vähendama. See omakorda seadis piiranguid mitmete turuosaliste võimekusele esitada pakkumisi sarnastes kogustes varasemate aastatega. Samuti said paljude ettevõtete aktiivsemale tegutsemisele takistuseks üha karmistunud finantsnõuded tellijate poolt hangete läbiviimisel ning piiratud garantiilimiitide olemasolu finantsasutustes. Samas ei ole konkurentsist tingitud hinnasurve leevenemist endiselt tunda hoonete ehitamise valdkonnas, kus jätkuvalt on suurimaks probleemiks erasektori klientide puudumisest tingitud ebapiisav turumaht.

Enamus ehitusettevõtteid on tänaseks teadvustanud pikaajaliste lepingute teostamisega kaasneva sisendhindade kasvu riski. Kõik kokku on üldiselt avaldamas pigem positiivset mõju sõlmitavate lepingute kasumlikkusele. Kuigi tegemist ei ole ikka veel Kontserni juhtkonna poolt eesmärgistatud suurustes kasumitega, on juhtkond veendunud, et Kontsern liigub õiges suunas, et taastada põhitegevuse kasumlikkus järgmistel perioodidel.

Poole Kontserni välisturgudel teostatud töödest moodustas projektipõhine ehitustegevus Valgevenes, kus põhivalmiduses on tööd tellijale üle antud ning 2012 I kvartalil tehakse veel vaid vaegtöid. Kontserni juhtkonna otsuse kohaselt uusi projekte Valgevene turul ei otsita. Teise poole moodustas müügitulu Soomest, mis koosnes seal teostatud betoonitööde töövõtust.

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Ehkki välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti pikemas perspektiivis, keskendutakse lähiajal suuresti Eesti turule ning võimaluste ärakasutamisele keskkonnas, mida tuntakse hästi ja kus teadaolevaid tururiske võrreldes teiste riikidega vähem.