Arendustegevus liigub Tallinna südalinnast välja ning uusarenduste korteritele jagub ka nõudlust, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi Äripäeva kuukirjas Kinnisvara.
Pärast kinnisvaraturu langust sai arendustegevus hoo sisse Tallinna kesklinnas, kus alustati mitme projektiga, mis olid kriisi saabudes seisma pandud. Neist projektidest on hästi läinud näiteks kortermajadel Tatari, Kaupmehe, Köleri ja Ravi tänaval, kus ostjaskonnast enamikku ei moodusta mitte kinnisvara jahtivad välisinvestorid, vaid kohalikud Eesti inimesed.
Lisaks on ehitamisel või detailplaneeringu kehtestamise järgsel ettevalmistamisel kortermajad Tartu maanteel, Raua ja Veerenni tänaval. Samuti on töös mitu renoveerimisprojekti, näiteks arhitekt Burmani kavandatud hoone Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal. Kuuldavasti plaanitakse elu sisse puhuda ka kaksiktornide projektile Kentmanni tänaval.
Üha enam kerkib uusi elamuid südalinnast eemal. Mainimist väärivad mahukad hooned Meeliku, Vihuri ja Uuslinna tänaval. Jätkatakse Mäepealse ja Sipelgapesa arenduste väljaehitamist, rääkimata lugematul hulgal väiksematest kortermajadest üle linna – Kalamajas, Kristiines, Lasnamäel ja loomulikult kesklinnas.
Väljaspool pealinna pole arendustegevus buumi ajaga võrreldavat hoogu sisse saanud. Siiski kerkib uusi maju Harjumaal Viimsis ja Rae vallas, samuti Pärnus ja Tartus, kus ehitatakse uusi, aga renoveeritakse ka ajaloolisi hooneid.
Uute projektide broneerimis- ja müügilepingute statistika järgi läheb enamikul uutel tulijatel üsna hästi. Kui kvaliteedist ja asukohast tulenev hind on õige, broneeritakse hulk kortereid juba projekteerimise staadiumis. Ostudeni jõutakse sageli siis, kui hoone on alles ehitusjärgus.
Populaarseimad uusarendused on endiselt kahetoalised korterid, kuid eelkõige just kalli hinnaklassiga projektides ostetakse esimesena ära ka suured, nelja- ja enamatoalised korterid.
Ostjate nõuded uutele elamispindadele on aina karmimad ja arendajad peavad sellega arvestama. Kuna praegu on olemas nõudlus uute pindade järele, kuid pole buumi, siis on selge, et kõik mittekvaliteetne jääb müümata.
Siiski on uusarendustele senini olemas soodne alternatiiv vanas elamus asuva täielikult renoveeritud korteri näol. Ja kuigi mõni spetsialist on paneelmajadele ennustanud kadu, pole sellist tulevikku veel niipea kindlasti näha.
Seetõttu ei ole ka uut ehitusbuumi tulekul, sest peale soodsate tüüpkorterite olemasolu takistab selle teket ostjaskonna ebakindel majanduslik olukord.
Seotud lood
Praegu pole mõtet osta vara, kus ajaline perspektiiv jääb alla viie aasta ning targem on siis hoopis eluase üürida, rääkis Tõnu Toompark Kuku raadio saates „Buum“.
Realia Group OÜ uusarenduste monitooringu kohaselt oli 2011. aasta esimese poolaasta lõpuks Tallinnas ja lähivaldades kokku 159 eluruumidega arendusprojekti, mille jääk on ca 2320 elamispinda, millest üle 1700 asuvad Tallinnas, ülejäänud lähivaldades.
Esimesel poolaastal pealinna korterite esmamüükide müügitempo võrreldes eelmise aastaga küll tõusis, ent jääb veel alla rahuldava taseme, selgub Realia Group OÜ uusarenduste monitooringust.
Väikeste ja suurte korterite rajamisega arendajad riske eriti võtta ei soovi, mistõttu võib neid uusarendustes kohati nappida.
Juhtiv elektrimaterjalide hulgimüüja W.EG. Eesti ja maailma suurim kaablitootja Prysmian on viimaste aastate jooksul olnud olulised panustajad Eesti avaliku ruumi arendamises, osaledes tipptasemel infrastruktuuri- ning valgustuslahenduste loomises. Ettevõtete esindajate sõnul on lisaks innovaatilistele toodetele hea tulemuse alus suurepärased partnerlussuhted ja kiired tarned.