Väikeste ja suurte korterite rajamisega arendajad riske eriti võtta ei soovi, mistõttu võib neid uusarendustes kohati nappida.
Skanska kinnisvaraarenduse divisjoni müügijuht Pärle Sepping-Raud selgitas suuremate korterite kaubaks minekut sellega, et buumi ajal ostsid paljud linnast välja maju, kuid nüüd soovitakse linna tagasi kolida.
„Buumi ajal ostsid paljud maja, mis on osutunud kalliks üleval pidada. Kõik ei ole maja inimesed, samas majast loobudes on nad harjunud suure pinnaga. Suuri kortereid otsivad eelkõige need, kes on linnast välja maja ostnud ja nüüd kui lapsed koolis käivad, avastanud, et logistika läheb liiga keeruliseks ja töö tegemise asemel sõidutatakse lapsi ringi,“ rääkis Sepping-Raud.
AS Merko Ehituse turundusjuhi Simar Selezovi sõnul nõutakse suuremaid elamispindu, sest turul valitseb nende defitsiit ning eelmistel aastatel ehitati enamuses vaid väiksemaid kortereid.
Samas tõdes Sepping-Raud, et ikkagi on kõige paremini minevad kahe-kolmetoalised korterid. „Neljatoalise ostjaid on vähem ja arendaja võtab neid planeerides suure riski. Planeeritakse 2-4 toalisi kortereid, kuna on kindel, et neid suudetakse müüa ja nende nõudlus on palju suurem," lisas ta.
Loe lähemalt Äripäeva tänasest paberlehest, milleks osta päevapilet
SIIT.
Seotud lood
Arendustegevus liigub Tallinna südalinnast välja ning uusarenduste korteritele jagub ka nõudlust, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi Äripäeva kuukirjas Kinnisvara.
Kuna ehitusmaterjalide ja tööjõukulude hinnatõus on nii tuntav, on paljud arendajad pärast hinnaküsimisi juba projektidest loobunud, rääkis Tartu Ehitus AS omanik ja finantsdirektor Aado Kivi olukorrast ehitusturul.
Tänu oma kõrgele kvaliteedile, laiale lisavarustuse valikule, mugavale kasutusele ning esteetilisele välimusele on just Roto katuseaknad muutunud üheks eelistatumaks valikuks pööningute muutmisel eluruumideks.