Lemminkäinen: teehoolde riigistamine on arusaamatu

„Riik on võtnud seisukoha, et riiklik struktuur on parem ja riigi omanduses olev ettevõte suudab töötada paremini kui erafirma ja ilma konkursita, läbirääkimiste tulemusel antavad tööd on riigile soodsamad ja kasulikumad kui vabal turul, avatud konkurentsi tingimustes välja pakutud tööd,“ ütles ta.

„Kui riigiettevõte saab mingi konkursita lepingu, tekib küsimus, kes ütleb, et hind on õiglane? Igal juhul ei pea see ettevõte töö saamiseks konkureerima, see toimub läbirääkimiste teel, kusjuures kõik teavad, et läbirääkimised lõppevad sellega, et firma töö saab,“ selgitas Pertens.

Tema sõnul on ebaõiglane, et maakondades, kus riigiettevõtted tegutsevad, pole plaanis konkursse välja kuulutada, kuid riigifirma ise võib kandideerida teistes maakondades.

„Miks neis viies maakonnas pole vaja konkurentsi tihendada, samas, kui riigifirma tuleb teistes maakondades teiste eraettevõtetega konkureerima? See on kõigi ärireeglite rikkumine ning võib arvata, et varem või hiljem võivad need vaidlused jõuda Euroopa Kohtuni välja,“ nentis ta.

Lemminkäineni juht tõi näite Soomest, kus ettevõtted kaebasid riigile kuuluva teehooldusfirma Destia Euroopa Kohtusse, sest riigiettevõte sai tööd konkursita, riigilt kopsakaid investeeringuid, samal ajal aga konkureeris vabal turul erafirmadega.

Pertensi sõnul ei pea paika riigi väide, justkui keegi ei tahtnud teehooldusettevõtteid riigilt osta. Tartumaa Teid üritati müüa, kuid ettevõttel oli üheaastane leping.

„Osta firmat, millega on kaasas üheaastane leping ja võtta endale risk, et hiljem võidab selle regiooni lepingu hoopis konkurent, siis ongi ostja ostnud 50 mln krooni eest firma, millega ta ei oska midagi peale hakata. Kui oleks firmaga olnud kaasas 3,5- või seitsmeaastane leping, oleks sellele kindlasti leidunud ostja,“ rääkis Pertens.