Tuleohutusnõudeid aja näpuga taga

Päästeameti tuleohutuse planeerimise- ja analüüsi talituse juhataja Marko Rüü andmeil saavad üle poole tulekahjudest alguse inimese tegevusest. „Peamised tulekahju tekkekohad on elutuba ja köök, mis viitavad inimese hooletusele mitte seadmete tehnilistele riketele ja muule,“ lausus Rüü. „Elutubades on ohu allikaks suitsetamine ja lahtine tuli, näiteks küünal ning köögis toidu kõrbemine.“

Et eri kasutusviisiga ja ehitusklassiga hooned suudaksid võimalikult tõhusalt vastu panna punase kuke laastamisvõimule, tuleb hooneid püstitades järgida valitsuse määrust nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Määrus kehtib alates 1. jaanuarist 2005.

Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger hindab määrust kõrgelt. „Määrus on väga hästi koostatud ja selles on kõik vajalik täpselt kirjas,“ tunnustas Õiger ja lisas, et määrust kasutatakse justkui tagantpoolt ettepoole ehk esmalt tuleb selgeks teha, millist ehitist püstitada tahetakse. Ehitised on tuleohutusest tulenevalt jagatud seitsmesse kasutusviisi.

„Olenevalt ehitise kasutusviisist hakatakse tulepüsivust määrama,“ rääkis Õiger. „Kui tahetakse kõrgemat kasutusviisi, siis loomulikult läheb see kallimaks, sest tuleohutuse iga abinõu maksab.“

Määruses on kirjas, milline kandevõime peab ehitise konstruktsioonil olema, et hoone püsiks tulekahju korral ettenähtud aja ega variseks kokku. Samuti see, milline soojusisolatsiooni- ning konstruktsiooni tiheduskriteerium on ehitise konkreetse kasutuviisi korral ette nähtud. Määrus jaotab ehitised ka vastavalt ehitusklassidele ehk tulekindlaks, tuldtakistavaks ja tuldkartvaks ehitiseks.

Õiger ütles, et kui tuleohutuse nõudeid pole täidetud, võib tuli näiteks isolatsioonimaterjali mingi pilu või ventilatsioonisüsteemi kaudu pääseda mujale.

"On olemas ohtlikke kohti, mida ei pruugi märgata,“ toonitas Õiger. „Näiteks on ülemiste korruste akende kohal õhutuspilu katuse õhutamiseks. Kui ülemise korruse ruum läheb põlema ja tuli pääseb õhutuspilust välja pööningule, süttib katusekonstruktsioon nagu küünal.“

Päästeameti tuleohutuse planeerimise- ja analüüsi talituse juhataja Marko Rüü sõnul tuleb nii hoone ehitamisel kui rekonstrueerimisel jälgida, et kõik tööd oleks tehtud projekti kohaselt ja et tööd teeksid oma ala spetsialistid. „Päästeameti ametnikud jälgivad asjade käiku mitmes staadiumis,“ seletas Rüü. „Kõigepealt võtavad nad projekti ette ja vaatavad, kas kõik kavandatu vastab tuleohutuse nõuetele. Järgmine kord vaatab päästeameti ametnik objekti üle kui kasutusloa komisjoni liige. Hinnangu andmisel tutvub ta ehitustegevust kajastavate dokumentidega nagu näiteks töödeaktid ja ehituspäevik, samuti uurib ta ehituse visuaalset poolt.“

Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna projektide- ja ehituskontrolli juhi Margus Leisi andmeil teevad päästeameti ametnikud umbes pooltel juhtudel ettekirjutuse. „Eramute puhul on põhiprobleemiks mittepiisav vahemaa naaberhooneni, puudused küttesüsteemis ning ebapiisav tuletõkkesektsioon, näiteks eramu ja garaaži vahel,“ loetles Leis. „Avalikes hoonetes kontrollime samuti kõiki nõudeid, kuid suuremat tähelepanu pöörame inimeste evakuatsiooni võimalustele, tuletõkkesektsioonide olemasolule ja tulekahju signalisatsioonisüsteemile.“

Hoone kasutusloa komisjon fikseerib puudused ning edastab need nii kasutusloa taotlejale kui ka kohalikule omavalitsusele ehk kasutusloa menetluse algatajale. „Tuleohutuspuudustega eramu puhul me loomulikult inimesi majast välja tõsta ei saa,“ nentis Leis. „Kuid eramuomanikul võib tekkida probleeme maja kindlustamisega, sest sisuliselt on tegemist ehitusjärgus oleva hoonega.“

Leis rõhutas, et vastavalt tuleohutuse seadusele võib eramusse tahkel kütusel töötavaid küttesüsteeme nagu näiteks ahi, kamin või pliit ehitada vaid pottsepa kutsetunnistusega isik. Samuti on tuleohutuse seaduse kohaselt pandud tulevast aastast küttesüsteemi kontrollimise õigus pädevale isikule ehk korstnapühkijale.

Mis tähendab, et kutseline korstnapühkija peab kord viie aasta jooksul käima eramu küttesüsteeme hindamas. Puhastama peab aga küttesüsteeme üldjuhul vähemalt korra aastas.

Marko Rüü kinnitusel tegeleb päästeamet mitte ainult ennetustegevusega vaid ka järelevalvega. „Aastas käime umbes 5000 kodus kontrollimas näiteks tulekahjusignalisatsiooni anduri olemasolu ja vajadusel teeme väärteomenetluse,“ täpsustas Rüü.