Tootmis- ja äripinna arendaja äraootaval positsioonil

BPE Kinnisvaraeksperdi andmetel oli  2010. aasta lõpus Tallinnas ja selle lähiümbruses kaasaegset tootmis- ja laopinda kokku ligikaudu 700 000 ruutmeetrit, millest 2010. aastal lisandus ligi 70 000 ruutmeetrit. Valdavalt on tegemist omakasutuses hoonetega.

Aktiivset arendustegevust lähiaastatel BPE äri- ja tootmiskinnisvara maakleri ja hindaja Ennu Susi hinnangul oodata siiski veel ei ole. On küll üksikuid projekte, kuid needki üldjuhul omatarbeks või kindlale kliendile arendatuna. Järgneva ühe-kahe aasta perspektiivis võib eeldada, et aastane ehitusmaht jääb ligikaudu 100 000 ruutmeetri piiresse.

Tootmis- ja laopindade tipptootluseks hindas Susi 10,0–11,0%, mis on saavutatav eelkõige stabiilse renditulu, rahvusvaheliselt tuntud ja usaldusväärsete rentnikega, emapanga või panga garantii ja/või “sale and lease-back” tehingute puhul. Vanemate ja kehvemas asukohas hoonete tootlused jäävad vahemikku 11–14%.

Susi lisas, et lao- ja tootmispindade turuseis sõltub otseselt majanduse käekäigust ning kajastub mõningase ajanihke ning ka üle- või alavõimendusega.

Rime Kinnisvara äripindade atesteeritud maakler Mauri Linnas märkis, et kõige suurem puudus on tootmispindadest, mis sobivad rasketööstuseks – selliseid kaasaegseid tootmispindasid turul lihtsalt pole. Seega vakants antud pindadel praktiliselt puudub ja kliendid on selliste pindade eest nõus maksma kuni 25% kõrgemat üüri.

Suuremate tootmispindade puhul on kõige enam aktiviseerunud ettevõtted, millel on välismaised investorid. “Sel aastal on ilmselt oodata, et enim huvi näitavad tootmispindade vastu üles ettevõtted, mis kulude kokkuhoiu tõttu on huvitatud tootmise toomisest Eestisse,” prognoosis Linnas.

Koos huviga on kasvanud ka üürnike nõudmised pindade suhtes. “Paljud ettevõtted tegutsevad pinnal, kus nad sõlmisid üürilepingu nn buumiajal, kuid pind ei vasta nende vajadustele. Vahepeale jäi veel periood, kus kinnisvaraomanikud ei olnud valmis tulema vastu ettevõtetele, kel olid rasked ajad. Seega kindlasti on paljudel ettevõtetel soov kolida ümber nii majanduslikust kui ka emotsionaalsest vaatevinklist,” selgitas Linnas.