Toompark: ehitushinnad jätkavad tõusu

Järgneb intervjuu kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargiga.

Tallinna korterite keskmine hind ja üüriturg?Usun, et Tallinna elamispindade hinnad võiksid aastaga tõusta suurusjärgus 10-15%. See on suhteliselt suur number, kuid Eesti hüplikul turul ehk isegi mitte liiga palju.

Elamispindade üüriturg on keerulisem küsimus, sest selle kohta on kindlat statistikat vähem saada ja üüriturg on suhteliselt vähe läbipaistev. Siiski võib arvata, et väljaüüritava vara hinna kasvades peab ka üürihinnal suund tõusu poole olema. Teatud mõttes on isegi kahju, et kriis läbi hakkab saama. Kriis aitas aktiveerida üüriturgu, mis iseenesest on positiivne, sest laiendab elamispinna vajajate võimalusi.

Kuidas mõjutab kinnisvaraturgu euro käibeletulek?Euro saabumisele ma liiga suurt tähelepanu ei pööraks. Ühtegi plahvatust kinnisvaraturul ma ei ootaks. Kui need plahvatused tulevad, siis pigem negatiivsed plahvatused, mis on tingitud välismõjudest, mida me oodata ei oska. Elamispindade turg võiks "buumima" hakata siis, kui tööpuudus on kindlalt vähenemas, palgad sirgjooneliselt tõusmas, ettevõtted oluliselt laienemas. Niipea seda kardetavasti aga ei tule.

Mis toimub uute arendusprojektidega?Uute arendusprojektide turul on olukord selles mõttes keeruline, et konkurents järjest tiheneb. Uusi projekte tuleb järjest juurde. Loodan, et arendusprojektide turul ei tule teist lainet, kus hurraa-optimismiga turule tulijad uue ülepakkumise tekitavad, mis järgmise ringi arendajaid raskustesse suruvad.

Loodan südamest, et järjest turule tulevad arendusprojektid muutuvad arendaja- või ehitajakesksetest objektidest kliendikeskseteks kodudeks ehk üha enam hakatakse arvestama, mida kliendil vaja on ja mida ta tegelikult tahab.

Mis juhtub hinna-kvaliteedi suhtega?Ehitushindades on selgelt märgata hindade tõusu. Kui sektorisse tuleb raha ehk nõudlust juurde, siis on raske uskuda, et ehitushinnad ei peaks edasi tõusma.

Kvaliteedi ja hinna suhe on keeruline kontseptsioon, mis igal tootjal enese väite järgi parim on. Üldiselt on nii, et ehitusbuumi ajal satub kvaliteet ohtu, kuna ehitavad mitteprofessionaalid. Ehituskriisi ajal on probleem see, et ehitamisel hoitakse kõikjalt maksimaalselt kokku. Igal ajal omad hädad.

Kas saabub oodatud positiivne pööre ärikinnisvaraturul?Usutavasti tuleb ärikinnisvarasektoris selgus, mille alusel ühel momendil kinnitame, et turu põhi jäi 2010. aastasse. Selleks oleks vaja, et turg võtab selge suundumuse ning seda võib sellelt aastalt oodata küll. Ärikinnisvaraturu saame omakorda jagada mitmeks alaliigiks, millest suuremad on kaubanduspinnad, büroopinnad ning lao- ja tootmispinnad. Kõik need sektorid liiguvad paraku erinevates tsükli faasides ja iga sektori taastärkamine jääb erinevasse aega. Vaadates näiteks hoonestatud ärimaade tehinguid, siis tehingute arvus me mingit tõusu veel ei näe, nagu ka tootmismaade puhul. Samas paistab tehingute arvu langus justkui ka läbi olevat.

Kuidas välisinvestorid eurole reageerivad?Usun, et enamik välisinvestoreid ei tule siia mitte euro pärast. Nad tulevad seetõttu, et kinnisvaraturg on osaliselt juba võtnud (elamispindade turul) ja osaliselt võtmas (äripindade turul) selget trendi positiivses suunas.

Euro-ootuses küüsi närivatel magalakorteriomanikel, kes uuelt aastalt hiiglaslikku korterite väärtuse kasvu ootavad, soovitaksin maha rahuneda. Väikesed välisinvestorid võivad küll korterite vastu huvi tunda, kuid nende fookuses on ikkagi kesklinna korterid. Suuremad investorid üksikute korterite ehk elamispindade soetamise vastu huvi ei tunnegi. See, kui mõni kohalik soomlane Nõmmele korteri ostab, ei tähenda veel, et välisinvestorid on äärelinnadesse jõudnud ja ostavad seal elamispindu kokku.