Euromiljonite pitsitavad köidikud

Hangetel osalemine on praeguses turusituatsioonis ehitusettevõtjate jaoks pääsetee jäämaks ellu: pea ainuke tellija on omavalitsus, riik või ka erasektor eurotoetuste kaasamise abil.

Riigihangete käigus sõlmitud ehituslepingute katkestamine on aga paraku muutunud tavaliseks, sest ehitusturu vabalangus on peatunud ning alapakkumistega võidetud konkursid enam vee peal püsimist ei võimalda – pakutud hinnaga lihtsalt ei tule välja.

Euroraha tõrgeteta kasutamine on kõigile osapooltele üha raskemaks muutunud. “Ligikaudu kolmandik toetust saavatest omavalitsustest on projektidega alustamist mitu korda edasi lükanud,” tuvastatakse valdade ja linnade finantsvõimekuse probleeme käsitlevas riigikontrolli 2009. aasta analüüsis riigikogule. Üle poolte omavalitsustest, kes euroraha on taotlenud (84 omavalitsust), on juba saanud rahandusministeeriumilt loa omafinantseeringuks laenu võtta.

“Olukord on seadnud ohtu haridus-, spordi- ja kultuuriobjektide jätkusuutliku majandamise. Samas ei tohi unustada, et ligikaudu 200 omavalitsustele kuuluva objekti puhul on endale võetud kohustus neid viie aasta jooksul sihipäraselt kasutada. Kui seda ei suudeta, siis tuleb arvestada võimalusega, et toetus tuleb tagasi maksta,” nenditakse aruandes.

Ühelt poolt puudub omavalitsustel raha eurotoetuste taotlemiseks vajalikuks omafinantseeringuks või toetuse abil valmivate objektide eesmärgipäraseks käigushoidmiseks. See takistab raha taotlemist ja aruandlust.

Teisalt valavad õli tulle ehitushangete võitjad, kes hankes kaotajaks jäädes kohtutee jalge alla võtavad ja ehituse alguse venima panevad või alustatud töö lihtsalt pooleli jätavad. Paraku on tellijal muutuvas turusituatsioonis raske veenda uut tegijat kinnitatud projektis määratud summaga objekti lõpetama.

Nokk kinni, saba lahti...