Remet jättis partnerid pika ninaga

2008. aasta lõpus, kui Pärsti vallavalitsus kuulutas Heimtali mõisa ehituse võitjaks suure kogemustepagasiga ehitaja Remeti, ei võinud nad selle tulemust halvimaski unenäos ette kujutada.

“Kohal käinud eksperdid on kinnitanud, et sellise töökultuuriga ettevõtet pole nad 21. sajandil veel näinud,” ütles Pärsti vallavanem Erich Palm.

Peaaegu kaks aastat kestnud ehitustööd Pärsti vallas Heimtali mõisa renoveerimisel on päädinud totaalse krahhiga, mida harutavad eksperdid ja advokaadid.

Vald: töö oli tehtud ebakvaliteetseltKui algselt pidi maja valmis saama selle aasta augustis, pikendati tähtaega novembri lõpuni. Nüüd on ehitus lõplikult seiskunud ning vald, kes ajab Remetiga asju advokaatide kaudu, kuulutab lähiajal välja uue riigihanke. Valda nõustava advokaadi Hannes Olli sõnul kasutab vald ühiskondlikke ressursse ja kabinetivilus (nagu eraõiguslike äriühingute puhul), ei ole võimalik Remetile uusi, soodsaid ja riigihankest erinevaid tingimusi kokku leppida. Vastasel juhul kaotaks riigihanke institutsioon kui selline oma mõtte.

Osapoolte versioonid selle kohta, miks probleemid tekkisid, lähevad lahku.

Vallavanem Palmi sõnul tegi Remet 2010 suvel kahel korral vallale ettepaneku leping poolte kokkuleppel lõpetada.

“Kui me projektid kooskõlastasime tingimusega, et muudatused viiakse sisse ka riigihanke tehnilistesse tingimustesse, hakkas Remet meilt lisaraha küsima. Remet pani valla ühtlasi ultimaatumi ette: “Kui vald Remeti tingimustega ei nõustu, siis töödega ei jätkata!” Samal ajal ei olnud vallal võimalik riigihanke menetluses seatud tingimusi ega töövõtulepingut eirama hakata. Lisaks piiravad valda ajaloolise ehitise muinsuskaitsenõuded materjalide valiku ja teostuse tingimustega. Pealegi olid kõik objekti ja töid iseloomustavad kriteeriumid hankedokumentides avaldatud.

“Kui Remet ühepoolselt projekti muuta tahtis, polnud see meile vastuvõetav, sest ehitus oleks läinud kallimaks,” selgitas Palm. Nii ongi leping Remetiga vallavolikogu otsusega üles öeldud ja vald on andnud asja advokaatide kätte. Vald tellis ehitusekspertiisi, sest Palmi sõnul on Remet teinud töid ebakvaliteetselt.

“Remet ei toonud oma pädevust ja referentsi kahjuks meie objektile. Nagu kriisi ajal ikka, püütakse odavamalt läbi ajada. Ettevõttel võiks olla ka tsunftiau – missuguse laga nad maha jätsid! Kui ma palusin neil see ära koristada, küsisid nad, kas vald maksab selle eest? Loomulikult ei maksa,” rääkis Palm.

Remet: me ei teinud alapakkumistRemeti omaniku ja juhatuse esimehe Aivar Lehtmetsa sõnul käib vaidlus selle üle, et tellija soovib saada esialgsest projektist erinevaid töid.

“Ehitusloa järgi väljastatud projekti järgi polnud tellija enam nõus töid jätkama. Kaks aastat ehitasime ja oleks ammuilma selle valmis saanud, aga tellijal pole soovi ehitada. Minu arvates hakkas vald nõudma asju, mida riigihankes polnud,” ütles ta.

See, et Remet tegi alapakkumise ning ei tulnud enam toime, ei vasta tema sõnul tõele.  “Oleme Pärsti vallaga otsinud pikalt probleemidele lahendusi, kuid kahjuks oleme lepingu lõpetamise olukorras,” rääkis Remeti müügidirektor Andres Neemre. “Tehtud tööde eest on osaliselt tasumata. Loodan, et lahendus saabub kiiresti, seejärel saame lahendada probleemid alltöövõtjatega,” ütles Neemre.

TaustAS Remeti omanik on Aivar Lehtmets, juhatusse kuuluvad Aivar Lehtmets, Tõnu Altnurme ja Andres Neemre. - Remet Ehitus (müügitulu 68,3 mln kr, kasum 2927 kr)

Ettevõtte 2009. aasta  müügitulu 112,6 mln kr, kasum 2,1 mln kr, dividendideks 1 mln kr, jaotamata kasum 40 mln krTütarettevõtted ja 2009. aasta majandusnäitajad:

- RMT Ehitus (müügitulu 26,2 mln kr, kasum 603 kr)- A.L. Kapital (müügitulu 6 mln, kasum 11 200 kr)- Conde Projekt (müügitulu 4,2 mln kr, kahjum 8,3 mln kr)- Remet omab Conde Projekti kaudu 50% osalust Kloostrimetsa Kinnisvaras ja Pihelga Majas ning 100% osalust RMT Halduses