Tellija: Pärnu lastekodu ehitusel toimunu on häbiväärne 

Järgneb intervjuu sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna projektijuhi Mario Poluskiga.

Millal tekkisid probleemid Pärnu Lastekodu riigihankel ja millal need ministeeriumile teatavaks said?Esimesed signaalid jõudsid ERF projektijuhini oktoobri teisel nädalal ühe alltöövõtja kaudu, kes teatas maksmata rahadest Pärnu lastekodu peremajade objektil. Ehk probleemid ilmnesid peale töö aktiga vastu võtmist 17. septembril 2010.

Kui suures osas on ministeerium omalt poolt ehitajale lepingusumma tasunud?Täna on tasumata viimane arve tellija reservi arvelt teostatud lisatööde / projektimuudatuste eest summas alla 150 000 krooni.

Alltöövõtjate sõnul on nemad sõlminud ehitusel lepingu ettevõttega, mis ei ole antud objektil peatöövõtja (OÜ Merkton Ehitus). Millal sai ministeerium teadlikuks, et tööde teostaja kasutab alltöövõtulepinguid sõlmides veel eraldi firmat?  Antud asjaolust kuulis sotsiaalministeerium oktoobri keskel.

Kes esitas arved ministeeriumile ja kellele ministeerium vastavalt lepingule makseid tegi?Arved esitas vastavalt ministeeriumiga sõlmitud lepingule Wolmreks Ehitus OÜ, kellele sotsiaalministeerium tasus vastavalt teostatud tööde aktile esitatud arveid.

Kas selline viis lepinguid sõlmida peatöövõtja poolt läbi teise firma oli teie hinnangul seadusele vastav?Riigihangete seadus lubab alltöövõttu. Samuti lubab seda võlaõigusseadus, mille kohaselt töövõtulepingut täitmisel ei eeldata, et seda tuleb täita isiklikult. Kindlasti ei tolereeri sotsiaalministeerium selliseid olukordi, kus peatöövõtja asutab kolmanda äriühingu, eesmärgil mitte tasuda reaalsetele töö tegijatele. Kas praegusel juhul on tegu sellise olukorraga, ei oska me meile teadaolevate faktide põhjal üheselt hinnata.

Milliseid sanktsioone on võimalik ja on plaanis sellist skeemi kasutanud ehitusettevõtja suhtes ministeeriumil rakendada?Oleme otsimas seaduslikke võimalusi peatöövõtja survestamiseks likvideerimaks võlgnevusi Pärnu lastekodu peremajade objektil töid teostatud ettevõtjate ees.

Mil moel võiks tehtud tööde eest Teie hinnangul tasu saada alltöövõtjad, kellele ehitaja on võlgu jäänud?Alltöövõtjate ja ehitajate vahel on tsiviilõiguslik suhe. Alltöövõtjatel on nõue lepingupartneri vastu. Sotsiaalministeerium on korrektselt tasunud kõik maksed peatöövõtjale, kelle kohustus on tööde eest edasi tasuda. Sotsiaalministeerium teeb omalt poolt kõik võimaliku, et alltöövõtjad saaksid raha kätte.

Mida kerkinud probleemid tähendavad ministeeriumile ja Pärnu Lastekodule?On väga nördimapanev, et ettevõte on nii alatult käitunud asenduskodu ehitamisel. Meie eesmärk on pakkuda Pärnu lastekodu lastele võimalust elada ja kasvada võimalikult peresarnastest tingimustes – oma peret, kes neid toetaks ja aitaks neil ju pole. Tõeliselt häbiväärne, et just nende laste arvelt soovitakse kasu lõigata. Loodame, et saame hooned kasutusele võtta tõsisemate seda takistavate probleemide tekkimiseta. Teeme omalt poolt kõik, et olukord laheneks võimalikult kiiresti.