Vene ehitusturul väikefirmal lihtsam 

Viimasel ajal on käimas arutelu Eesti firmade võimaluse üle väljuda Venemaa ehitusturule. Suurem osa meie suurärimeestest peavad seda liiga riskantseks. Need, kes Venemaal juba töötavad, kinnitavad, et seal võib ja peab äri ajama.

Loetledes selle turu riske nimetavad ettevõtjad korruptsiooni, bürokraatiat ja probleeme tellijalt raha saamisega.

Kõige raskem on Venemaal nendel ettevõtetel, kes püüavad leida tööd peatöövõtjana, sest enamasti saavad magusad palad endale kohalikud firmad. Pealegi peab peatöövõtja vastama kohalikele ehitusnõuetele ja -normidele ning olema nähtav. See aga nõuab lisakulutusi, näiteks ametiliitudesse astumine.

Eesti ettevõte Irest Ehitus tegutseb Venemaal juba palju aastaid. Ettevõtte juhi Rein Kiudsoo sõnul olid just nemad selliste suurte kaubanduskeskuste, nagu Pjatjorotška ja Ikea, ehitamisel peatöövõtja rollis.

Neile, kes tahab Venemaal suuri projekte realiseerida, soovitab Kiudsoo leida alguses kindlad partnerid ja konkreetne tellimus ning alles siis kolida Venemaale. Samuti märkis ta, et paljude aastate jooksul ei ole tal olnud kordagi juhust, et keegi oleks raha maksmata jätnud. „Ehk sellepärast, et partnerid on head,“ arvab Kiudsoo.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on paremas olukorras, kuna ei pea ehitustööde tegemiseks raiskama raha liitudele ega suhtlema ametnikega. Neil tuleb ainult leida peatöövõtja. Väikeettevõtte Eurostuudio juhataja Maksim Petrunja märkis, et eriluba on vaja ainult töötamiseks ohtlikel või ajaloolist tähtsust omavatel objektidel.

Kui veel mõni aasta tagasi töötasid meie ettevõtjad isegi Uuralis, siis praegu peetakse kõige perspektiivsemaks suunaks Peterburi ka Leningradi oblastit, kuid on objekte ka Moskva oblastis. Petrunja selgitas, et kaugemale ei ole mõtet minna, sest kui töölised tulevad Eestist, suurenevad tööjõu transpordikulutused.