Ehitussektori tööandjaks euroraha

“On selge, et praegusel kokkukuivanud ehitusturul mõjutavad EL abirahade toel finantseeritavad projektid ehitusettevõtete käekäiku väga olulisel määral,” kinnitab Nordecon International ASi juhatuse esimees Jaano Vink.  “Kuna eratellijate osakaal praegu on ikka kogu turu kontekstis suhteliselt olematu, siis annavad riigi ja omavalitsuste hanked koos erinevate ELi fondide toega ehitajatele nüüd peamise leiva.”

Valmivad Ahhaa keskus ja vesilennukite angaarid

Jaano Vingi kinnitusel pole nad kontserni osas küll vastavat analüüsi teinud, kuid osakaal on selgelt tunnetatav. “Nordeconi suurimad käimasolevad tööd, mis pole seotud teedeehitustega, on näiteks AHHAA keskuse ehitus Tartus ja Meremuuseumi vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Tallinnas,” räägib Vink.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Merike Kompuse sõnul on Eestil programmiperioodil 2007–2013  kasutada oluliselt rohkem Euroopa Liidu toetusi, kui eelmisel rahastamisperioodil 2004–2006.

“Kui vanal perioodil oli eurotoetuste maht 5,8 miljardit krooni, siis praegu 53,3 miljardit krooni. Tänu sellele on ka MKMi haldusalas kasvanud erinevate toetusliikide arv ja nende maht,” sõnas ta.

Infrastruktuuritoetuste küsimiseks aeg küps

Järgmise perioodi summa veel teada ei ole. See selgub Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi läbirääkimiste tulemusena, mis algavad 2011. aastal ning peaks kõigi eelduste kohaselt lõppema 2012. aastal. Tõenäoliselt väheneb summa märgatavalt.

Rääkides prioriteetidest ja nende muutumisest ajas, siis viimaste uuenduste käigus on Euroopa Liidu struktuuritoetusi  võimalik mõningal juhul kasutada ka teiste toetustega koos. ”Avasime paari nädala eest korterelamute renoveerimistoetuse KredExis, millega kaetakse 15–35% renoveerimistööde maksumusest. Raha selleks tuli saastekvootide müügist Luksemburgile,” kirjeldab Kompus.

EASi kommunikatsiooni koordinaator Merike Pärli selgitab, et EAS küll ei toeta erasektori projekte, mis seotud ehituse ja tootmisega, küll aga saavad infrastruktuuritoetusi küsida kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Uus taotlusvoor avati esimesel septembril ja raha saab taotleda kolme kuu jooksul. Meetme raames toetatakse tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna infrastruktuuri arendavaid projekte.

EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov loodab, et programmi abil suudetakse ka väiksematesse kohtadesse tuua ettevõtteid, mis pakuksid kohalikele tööd. Meetme rakendajateks on siseministeerium ja EAS ning taotlused tuleb esitada EASi.

Ka tehonoloogiainvesteeringute projektide viimane taotlusvoor lõppes selle aasta apillikuus.  “Viimase vooru eelarve oli 229 miljonit Eesti krooni, rahastuse sai  66 investeeringuprojekti,” kinnitab Kompus.

Autor: Liivi Tamm Teet Reier