Nõukaaegsete kortermajade tulevik on päästetud

Euroopa Liidu rohekokkulepetest ja seatud kliimaeesmärkidest tulenevalt on üha olulisem tähelepanu pöörata ehitussektoris kasutatavatele lahendustele, tootmisprotsesside keskkonnamõjule, materjalide süsinikujalajäljele ning edasise ringlussevõtu potentsiaalile.

Euroopa Komisjoni stsenaariumid viitavad, et näiteks renoveerimisest tulenevale hoonete energiatõhususe parendamisele paranevad ka ressursside tarbimise ja jäätmetekke aspektid. Ehitustegevus moodustab ligikaudu poole Euroopa kaevandatavate ressursside mahust ja üle kolmandiku ELis aastas tekkivast jäätmekogusest. Seetõttu on oluline vaadata renoveerimismeetodit ja selleks kasutatud materjale komplekselt, kusjuures arvestada tuleb nii lammutust, hilisemat korduvkasutatavust kui ka elanike häiringut ehitustegevuse ajal.

Üksnes Eesti hoonefondis tuleb lähiaastatel renoveerida ligikaudu 14 000 korterelamut, mis on ehituslikus mõttes kaotanud oma algupärase kvaliteedi. Hoone suures mahus renoveerimisele peaks mõtlema need, kes elavad ca 50 aastat tagasi ehitatud kortermajas.

50 aastat on meie ehituspraktikas hoonete tüüpiliseks projekteeritud elueaks, mis tähendab seda, et eluea lõpuaastate lähenedes suure tõenäosusega ei pruugi toimida ohutult enam hoone tehnosüsteemid või tarindid (näiteks rõdud) ning väljanägemine on kaotanud oma esteetilise poole.

14 tuhat korterelamut on väga suur maht, mida hoonete toimivuse vaates ei saa enam pika perioodi peale ära jaotada. Sellega tuleb tegeleda lähiaastate jooksul, mis omakorda viitab otseselt sellele, et renoveerimisprotsessid peavad kiirenema ja automatiseeruma. Muul juhul ei ole nende kortermajade õigeaegne renoveerimine mõeldav.

Kui arvestada, et ehitusvaldkond on üheks suuremaks jäätmeid ja keskkonnamõju tekitavaks sektoriks ning tavaviisil renoveerimine kestab ühe suure kortermaja puhul mitmeid kuid, kehvemal juhul aasta, siis selles vaates me renoveerimisrekordeid ei püstita.

Kuidas sellise tempo ja suurte mahtude juures tagada nii ehitus- kui elukvaliteedi mõttes sobilikud lahendused selliselt, et oleks tagatud ka materjalide optimaalne kasutus koos üleüldise keskkonnamõju vähenemisega? Neid vastuseid on andnud meile mitmed viimaste aastate teadustööd ja Kesk-Euroopa praktikad korterelamute renoveerimisest – hoonete tervikrenoveerimine tehases toodetud puitkarkassil fassaadielementidega.

Tervikrenoveerimine tehases toodetud fassaadielementidega on ehitusviis, kus puitkarkassil element ehitatakse tehasetingimustel vähemalt 80% ulatuses valmis selliselt, et selles on nii soojustus, tuule- ja aurutõkked, uued avatäited, tehnosüsteemid ning lõppviimistlusega fassaad. Enne tööde algust skaneeritakse kortermaja üles ja mudeldatakse, et täpselt teada saada iga hoone eripärad (kumerused, konarused).

Paneelid transporditakse objektile, kus need kinnitatakse olemasoleva hoone külge. Platsitöödena tehakse elementide ühendused, viimistlus ja vajalikud tehnosüsteemide ühendused, lisaks korteris sees ka aknapalede viimistlus, ventilatsiooniavad, vajadusel küttesüsteemi asendus jms.

Elementidega renoveerimise korral vähenevad näiteks tavapärase renoveerimistehnoloogiaga kaasas käivad puudused nagu ehitusplatsi korrashoid, suur tööjõuvajadus, ajakulu või elanike häiring ehituse ajal. Hoone ümber ei ole vaja püstitada mitmeid kuid seisvaid tellinguid. Tehaseline tervikrenoveerimine annab ka kindluse, et töö on tehtud kvaliteetselt ja kontrollitult.

Ka riik annab siin ratastele hoogu juurde ning on käivitanud suure renoveerimismaratoni, mille aluseks on hoonefondi rekonstrueerimise strateegia – 2050. aastaks peavad kõik kodud olema korda tehtud. Tehaseliselt toodetud fassaadielementidega kortermajade renoveerimine on riigi poolt toetatud läbi Kredexi rahastuse.

2020. aastal avatud toetusmeetmega toetati 50% määraga korterelamute rekonstrueerimist ja uute tehniliste lahenduste kasutuselevõttu, kortermajade energiatõhusust, sisekliimat ja seeläbi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist. Kuigi uut toetusmeedet veel avatud ei ole, siis kortermajade rekonstrueerimise projektide rahastamise reeglid on juba töös ja peagi avalikustatud.

Uue meetmega on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 rahastus 366 mln eurot.

Üks majatootja, kes riikliku toetusmeetme raames vanadele kortermajadele tehases soojustatud fassaadielemente toodab, on Kiili vallas asuv EstNor OÜ. EstNor on tänaseks tootnud kuue kortermaja fassaadielemendid, millest kahe maja elemendid on ka monteeritud. Antud toetusmeetme raames toodab EstNor kokku 12 kortermaja fassaadielemendid, tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 2024 kevadel.

EstNor OÜ juht Renee Mikomägi kirjeldab, et kuigi korteriühistute jaoks võib lahendus olla uus, siis majatehase jaoks ei ole fassaadielementide tootmine iseenesest midagi erilist või enneolematut. „Fassaadielementide tootmine uusehitistele on paljude Eesti majatehaste üks nö põhitoode. Kuid tõsi on see, et vanade hoonete renoveerimisel lisanduvad protsessi teatud nüansid ja etapid, mis teevad fassaadielementidega renoveerimise tootja jaoks teistsuguseks.“ Mikomäe hinnangul võidavad sellisest lahendusest kõige enam hoopis majaelanikud ise. „Tehases toodetud fassaadielementide kasutamine hoonete renoveerimisel on majaelanikele kindlasti mugavaim lahendus. Ära jäävad tellingud, pikk ehitusperiood ja suur osa ehitusaegsest ebamugavusest nt. pidev müra, tolm vms.“

Vähem räägitud eeliseks fassaadielementide kasutamise juures on ka see, et toote eluea lõpus, kui toode on minetanud oma algupärases sihtkasutuse, saab seda korralikult ümbertöötlusesse või korduskasutusse suunata. Nii näiteks Timbeco poolt renoveeritud Saue kortermaja on projekteeritud selliselt, et seda võib lahti võetuna ümber ehitada 1-korruseliseks ridaelamuks või 2 korruseliseks kortermajaks. Muude renoveerimislahenduste puhul on paratamatuks sammuks aga suur utiliseerimis maht ning mõnes ehitusjäätmete prügilas matmine.

Positiivne vaatenurk on ka see, et eestlased on tehaselisel viisil renoveerimise kompetentsi eksportimas. Renoveerimisvajadus on sarnaselt Eestile ka teistes Euroopa riikides väga suur. Euroopa renoveerimise ambitsioon on 4 miljonit hooneühikut aastaks 2030. Üks näide on Saksamaa, kus meie majatehas Matek AS on tehaselisel viisil kortermaja renoveerimist ellu viimas.

„Saksamaal on renoveerimisvajaduse maht suur ning tehaselise renoveerimise meetodi kasutamist toetatakse tugevalt riigi poolt. Matek poolt teostatud renoveerimine oli üks esimesi tehaselise renoveerimislahedusega teostatud projekte Saksamaal. Projekt on saanud väga palju meediakajastust ning see omakorda on tekitanud huvi paljudes kinnisvaraomanikes,“ kirjeldab Saksamaa renoveerimise käekäiku Matek AS juht Sven Mats.

„Oleme tänaseks renoveerinud Düsseldorfi piirkonnas 60 korteriga maja ning sõlminud lepingu 2023.a aastaks järgneva 9 maja renoveerimiseks. Kui Düsseldorfis pakkus Matek vaid elementide projekteerimist, tootmist ja paigaldust, siis Berliinis on koos kohalike partneritega loodud ettevõte, mis pakub tervik-renoveerimise lahendust, seega lisaks majakooriku soojustamisele lisanduvad juurde ja kütte, ventilatsiooni ja elektritööd. Soovi ja vajaduse korral ka uued senisest suuremad rõdud ning liftid,“ avaldab Mats projektide sisu.

Matek oli see majatehas, kellega koostöös valmis ka TalTechi suur pilootprojekt – Akadeemia tee 5 ühiselamu tervikrenoveerimine. Hoone, mis sai üheks tehaselise renoveerimise teerajajaks Eestis. Vaata Akadeemia tee 5 ühiselamu renoveerimise kohta põhjalikku infot allolevast videost!

Sarnaselt renoveeritud majade näiteid on Eestis veel vähe, aga neid tuleb aja edenedes üha juurde – Timbeco poolt on Sauel renoveeritud 3-kordne paneelelamu, KMT Prefab abil peagi tehtav kortermaja rekonstrueerimine Tartus jne.

Vaata ka www.woodhouse.ee