InfraBIMi piloteerimine Tallinna Sadama näitel – milles seisneb projekti väärtus?

Projekt sai alguse juba 2017 aastal, mil valmis Zaha Hadid Architects poolt koostatud Vanasadama ala masterplaan ehk kontseptuaalne terviklahendus. Masterplaan on sadama-ala kinnisvaraarenduse aluseks ning võimaldab avaliku ruumi ühendamist sadama funktsioonidega. Senise ilmetu autoparkla asemel loodi linlastele täiendava ajaveetmise kohana väljak, mis on uue Admiraliteedi silla kaudu ühendatud kruiisiterminali ja Põhja-Tallinnaga ning Reidi tee kaudu Kadrioruga.

2019.aastal liitus projektiga K-Projekt AS, kes võitis väljakuulutatud ideevõistluse. Võidutöö valmis koostöös Kivisilla OÜ maastikuarhitektidega. Hiljem liitus projektiga ka arhitekt Kaspar Krass, kes lahendas projektala varikatused ja rajatised. K-Projekt AS oli maastikuarhitektidena kaasatud nii eel-, põhi- kui tööprojektis ning lisaks ka autorijärelevalvena.

Tänaseks on Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi poolteist aastat kestnud projekteerimis- ja ehitustööd lõpule jõudnud. Ehituse peatöövõtjaks oli Nordecon AS. Ümberkujundatava ala suurus on ca 5,2 ha. Projekti raames valmisid D-terminaliga piirneva avaliku linnaruumi uus liikluskorralduse lahendus ja tehnovõrgud. Uus haljastus, uued jalakäijate liikumisteed, katusealused busside ja taksode ootajatele. Parkla reisijaid teenindavatele taksodele, lühiajaline parkla sõiduautodele ning uus valgustuslahendus koos välisruumi kujunduselementidega.

Projekti kaasati ka Roadplan OÜ, kes oli seotud nii põhiprojekti kui tööprojekti koostamisel. Roadplan OÜ ise teostas peaprojekteerimist, autorijärelevalvet ehituse ajal ning teede projekteerimist. Kõik muud projekti osad olid koostatud kas kaastöö- või alltöövõtuvormis - tehnovõrgud, maastikuarhitektuur, konstruktsioonid, arhitektuur jne.

BIM toetab kogu ehituse väärtusahelat, mis algab kontseptuaalsest projektist, jätkub kõigi ehitusetappidega ja lõpuks hõlbustab rajatise valmimisjärgset haldamist.

Hele-Mai Metsali, Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja sõnul oli D-terminaliga piirneva ala välisruumi projekt Tallinna Sadama jaoks üks esimesi projekte, mille projekteerimisel ja ehitamisel nõudis tellija infrastruktuuri BIM (Building Information Modelling) nõuete järgmist. InfraBIM nõuete väljatöötamisel lähtuti vajadusest kasutada rajatava ala digitaalset kaksikut ka ehitusjärgses halduses. Kuigi Tallinna Sadamal ei ole veel tarkvaralahendust ehitise haldamise lihtsustamiseks, oleme need sadama jaoks väärtuslikud andmed ära defineerinud ja kokku kogunud. Sobiva lahenduse leidmisel saame need kohe kasutusse võtta.

K-Projekti sõnul koostati kogu projekt kohe algusest peale digitaalsena ehk kogu projekteerimisprotsess oli täielikult digitaliseeritud.

Nordecon AS sõnul kasutasid nad järjepidevalt teostatud töödest ülevaate saamiseks droonilendude abil kogutud andmeid. Ülevaade omakorda võimaldas paremini planeerida järgnevaid töid. Droonide abil kogutud andmed annavad välitööde planeerimiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks väärtuslikku infot. Ülevaade saadakse kiirelt ning täpsel viisil. Tänane seadusandlus ei luba droonitehnoloogiaga asendada tavapärast tahhümeetrilist mõõdistamist tõestamist vajavates kohtades, kuid oma tööde paremaks planeerimiseks või tehtud tööde kontrolliks on droonitehnoloogia rohkem kui sobilik.

K-Projekt AS sõnul üldjuhul haljastust ja väliruumi mööbli mudeldamist ei tellita. Tänu tarkadele tellijatele on võimalik järjest enamatel juhtudel haljastust ja väliruumi mudeldada. Tallinna Sadama projekti käigus õppisime maastikuarhitektuurse lahenduse põhjalikult BIM nõuete järgi mudelisse projekteerima.

Nordecon AS platsimeeskonna jaoks oli projekt üks esimesi kogemusi sellisel tasandil mudelitega ning mudeli infosisuga. Infra valdkonnas on pinnamudeleid ning masinates kasutatavaid mudeleid juba ammu kasutatud, aga näiteks torustike ja konstruktsioonide mudelid olid esmakordsed. Huvitav oli paika saada protsess geodeedi ja projekteerija vahel, selleks et tagada vajalike nõuetega teostusmudel.

Tallinna Sadama sõnul õppisid nii nemad kui ka peatöövõtja projekti käigus kasutama regulaarseid droonilende. Seda nii ehituse järelevalveks, kui ka tööde organiseerimiseks.

Projekti tiim tõdes, et infraBIM rakendamise ja kasutuse poolest oleme alles alguses ning paljutki on veel õppida. Enamus projekteerijaid jätkasid peale põhiprojekti ka tööprojekti staadiumi koostamisega, seega saime põhiprojektis koostatud mudelitega jätkata ka tööprojektis. Kui projekteerijateks oleks osutunud uued ettevõtted, siis oleksid pidanud uued projekteerijad tööprojekti ajal tegema mudelid suuresti nö "nullist". Ehk siis tegelikult andmete ja mudelite liikumine ühest etapist teise ei ole nii iseenesest mõistetav ja kerge nagu kiputakse arvama.

Harjumuse jõud on suur, sest ka D-terminali projektmeeskonnas ei soovinud mõned isikud mudelitest viimase hetkeni mitte midagi kuulda ja mudeldamist prooviti vältida. Osa tehnovõrkude tööst käis endiselt 2D joontena, mitte mudelis. Probleemi tekitab asjaolu, et kui mudelit koostatakse täiesti eraldiseisvalt muust projektlahendusest, siis tähendab see kaks korda ühe ja sama asja tegemist. Lisaks kipuvad sel juhul ka "projekt vs mudel" vead sisse tulema.

Projekti käigus õppisid kõik osapooled. Alates sellest, kuidas tagada BIM nõuete täitmine, kuidas koguda jooksvalt vajalikku infot teostusmudeli tarbeks. Kuidas peaksid projekteerija, ehitaja ja geodeet omavahel koostööd tegema. Uued võimalused on sundinud tavapäraseid protsesse ümber mõtestama ja tuleviku suunas vaatama.

Tallinna Sadama BIM projekt andis kõigile projekti osapooltele võimaluse osaleda kaasaegses ühistöö lahenduses. Loomulikult ei laabu kõik esimesel korral tõrgeteta. Nii mõneski osas on veel arenguruumi.

K-Projekti sõnul tuleks leida parem keskkond või töövorm osapoolte vaheliseks jooksvate küsimuste lahendamiseks. Suurte projektide (mida Tallinna Sadama projekt ka oli) puhul läheb e-kirjade edasi-tagasi saatmise maht hoomamatult suureks ja seetõttu võib teatud info vahel kaduma minna.

Nordecon AS sõnul on kommunikatsioon samuti oluline. Oluline on kehtestatavaid BIM nõudeid kontrollida juba varastes projekteerimise etappides, sel juhul tagatakse kõige parem lõpptulemus. Kindlasti saaks veelgi paremini planeerida teostuse mõõdistamist, et tagada vajalikud mõõdistamispunktid teostusmudeli jaoks.

D-terminali esise väljaku ümberehituse projekt oli keeruline. Ehitise spetsiifikast tulenevalt tehti töid etapiliselt. Ehitusega samaaegselt oli vaja tagada osaline liikluse toimimine. Neis tingimustes oli keeruline droonilendu või mõõdistusi vajalikul ajahetkel ja vajalikus täpsuses teostada.

Alltöövõtjate jaoks on teostusmudeli kontseptsioon harjumatu ja võõras. Esmakordsel tegemisel nõudis see suurt pingutust kõikidelt osapooltelt. (nt geodeesia tellimine, info kaardistamine, õigel kujul dokumentatsioon jne)

Saime aru, et selliselt ehitatavad projektid on niiöelda pika vinnaga. Ehitataval alal oli palju olemasolevaid maa-aluseid trasse, mis ei olnud ehituse algfaasis mudelis kajastatud. See omakorda tekitas palju ebakõlasid. Tulevikus, kui see ala peaks minema uuesti ehitusse, on olemasolevad trassid hästi dokumenteeritud, mis omakorda tagab uute objektide parema planeerimise ning ehitamise.

Roadplan OÜ sõnul oli projekti puhul murekohaks mudelite ja infosisude vajadused. Tulevikus tuleks kindlasti targal tellijal ja tööde teostajal omavahel kokku leppida mudeli ja infosisu detailsuse tasemed. Osaliselt tundus detailne side- ja elektrivõrkude tööprojekti mudelite välja andmine kasutu kui näiteks elektri- või sidevõrgu ehitaja neid ehitustegevuseks ei kasutanud.

Sama teema kordus ka erinevate katendikihtide mudeldamisega linnatingimustes. Erinevate katendikonstruktsioonide kokku viimist oli väga palju ja nende mudeldamine ei ole otstarbekas kuna võtab väga palju aega. Paljud ehitajad harjumuspäraselt mudelite järgi ehitama ei kipu. Lõpuks andsime ehitajale tööprojekti koostamise käigus kaevemudeli ning pealispinna mudeli.

K-Projekt AS sõnul on nad digitaalehituse klastri liikmed juba 3ndat aastat: "Digitaalehituse klastrisse astusime veidi peale selle loomist. Meile sai üsna pea selgeks, et klaster on jätkusuutlik ja omab tugevat kompetentsi digitaalehituse valdkonnas uute tehnoloogiate juurutamiseks. Valdkonna arendamiseks on vajalik toetada valdkonna erialaliite, organisatsioone ja haridust. K-Projekt AS on panustanud nimetatud tegevustesse juba üle 30 aasta ning jätkab seda ka tulevikus."

Roadplan OÜ liitus Digitaalehituse klastriga usust koostoimesse. Sektori arendamisest ja arengust huvitatud ettevõtted suudavad koostöös ära teha suuremaid projekte mõistlikumalt ja kiiremini, kui seda suudaks ettevõte üksikult.