Andmekeskuse nutikas materjalivalik

„Iga maja saab alguse tellija ideest,“ ütleb Meistri Kinnisvara juhataja Holger Karema. „Selle hoone konstruktsiooni eripäraks on tavahoonest rangemad lisanõuded, muu hulgas maandustele ja magnetväljade kaitsele. Selle kõigega pidi arvestama juba karkassi projekteerides.“

Keskuse ümber ja sees on paika pandud tippklassi turvasüsteemid, toite-, jahutus- ja sidesüsteemid ning elektrivarustus on dubleeritud, veelekkekindlus tagatud ja tuleennetuseks kasutatakse hapniku alandamise tehnoloogiat. Energiaefektiivses hoones kasutatakse taastuvenergialahendusi ja kasutatakse ära serveritest tulev jääksoojus. Keskuse taristut monitoorivad pidevalt enam kui 3000 sensorit, töökindlus peab olema tagatud igal ajahetkel.

„Väga paljud turva-, tuleohutus- ja toimepidevusnõuded tulenevad andmekeskuse standardist EN 50600,“ räägib Tanel Klaar Greenergy Data Centersist, kes kordineeris andmekeskuse üldehitust. „Andmekeskuse eripärana peab tehnoloogia alati töös olema, kõik peab pidevalt toimima, ka ehituslik lahendus keerleb seetõttu ümber riskide maandamise.“

Nii on keskuses enamik tehnoruume jaotatud eraldi tuletõkkesektsioonideks – kui ühes tsoonis peaks puhkema tulekahju, siis ei levi see järgmisesse tsooni. Greenergy Data Centers on mahukas betoonhoone. „Kandekarkass on raudbetoonelementidest, montaaž toimus platsil,“ kirjeldab Holger Karema. „Kandetarindile esitatud nõuded olid täpsed ka turvakaalutluste osas: sellesse hoonesse autoga läbi seina sisse sõita ei ole võimalik.“

Vaheseintes eelistati kaalult kergemat kivist lahendust – sellises kohas on bauroc plokid parim kompromiss oma füüsiliste ja mehaaniliste omadustega.

Keskuse vahe- ja tuletõkkeseinad on seega suures osas ehitatud bauroc CLASSIC plokkidest. „See on väga hea lahendus: ei koorma liialt kandetarindit, kiire ja kerge ehitada ja/või demonteerida, samas on plokkide tulepüsivuse andmed sellised, et kõik vastab esitatud nõuetele,“ selgitab Karema.

Idee kasutada vaheseintes just bauroci plokke pärineb KMK Arhitektidelt. „Meil on 6 meetri kõrgused laed, seega ka palju seinapinda, otsisime kergemat, ent tulekindlat seinalahendust ja bauroc CLASSIC plokid vastasid nendele soovidele, mis meil olid,“ lisab Tanel Klaar.

Positiivne on ka see, et bauroc CLASSIC plokkidest seina on avasid lihtne puurida. „Kipsist vaheseinte puhul oleks avade vormistamine olnud tunduvalt keerulisem ja töömahukam. Lisaks peab arvestama, et ka seina läbivatel torudel on kaal ja baurocit kasutades ei olnud vaja ehitada lisakarkassi nagu kipsile, seega hoidsime kokku aega ja raha,“ selgitab Karema.

„Ka hoone kontseptsioon nägi ette, et hoone peab olema ajas püsiv,“ räägib Tanel Klaar. „Tulenevalt standardist on hoone jaotatud erinevateks turvaaladeks, mille perimeetrid on omakorda erinevate nõuetega, mis puudutab näiteks seinte füüsilist tugevust, turvauste lahendusi ja lukustussüsteeme. Igal lahendusel on kindel turvaklass, näiteks on määratud, mis aja jooksul peab sein vastu pidama sellest kindla tööriistaga läbi minemise katsele.“

Kokku vältas erilise maja ehitus kaks aastat: „Üldehituse osa võttis kokkuvõttes ca 20% ajast, ülejäänud aja tegelesime hoones oleva tehnoloogiaga,“ lausus Tanel Klaar.

Holger Karema toob esile, et Greenergy Data Centers oli ka insenerile põnev väljakutse. „On, mille nimel pingutada ja mida arvestada,“ ütleb ta. „Ehitusinseneril peab selliste hoonete plaanimisel jaguma kogemusi ja teadmisi, tuleb tunda ka tehnoloogiat. Nii mõnigi kord on ka konstruktsioonile erilised nõuded, seda näiteks trüki- või materjalitööstuse hoonete puhul. Aga niisugused väljakutsed on samas huvitavad.“

Kokkuvõttes on Greenergy Data Centers insenertehniline meistriteos, mille sarnast teist Baltikumis ei leidu. Sellega täideti puudujääk Eesti IT-taristus ning andmekeskuse turvalisusest ja töökindlusest lõikavad kasu organisatsioonid nii era- kui avalikust sektorist veel aastaid.

Vaata ka www.bauroc.ee