Ettevõte, kus geoloogia pole horisontaalsel puurimistööl takistuseks

Kinnise meetodi kasuks räägib hulk argumente. Torude paigaldamisel ei ole probleemiks kas on vaja puurida kahe või 30. meetri sügavuselt. Seejuures on kaevetööde täpsus muljetavaldav. „Me kontrollime toru asukohta ja sõltuvalt projekteeritud toru sügavusest on töö täpsus 5% sügavusest, see tähendab kahe meetri sügavuses on täpsus +/- 10 cm kas sügavuse või asukohaga,” selgitas ettevõtte juht Aleksander Nikonovitš. Ta lisas, et olukorras, kus lahtisel meetodil kaevetöid teha ei saa või tohi, on kinnine meetod parimaks lahenduseks. Näiteks looduskaitsepiirkond, kus pinnast lõhkuda ei tohi. Samuti linnakeskkonnas, kus kõrvalolevate ehitiste vundamendid võiksid lahtistel kaevetöödel kannatada saada, on Agio Ehitus horisontaalpuurimise tööd maja alt läbi viinud.

Nikonovitš meenutas ettevõtte algusaega, kus esimene objekt asus Viljandis. Seal oli vajadus 225mm veetoru kolm kilomeetrit asfalteeritud teede alt läbi viia. „Meie poole pöördus peatöövõtja, kes oli võitnud hanke väga madala hinnaga. Ta uuris, kas leidub julge alltöövõtja, kes võtab töö ette koos asfaldi taastamisega. Olime toona esimesed, kes paigaldasid pinnasesse veetorustikud suundpuurimismeetodil Eestis,” rääkis ta. Õnneks oli enne seda, 2000. aasta sügisel, üks Ameerika firma oma kliendipäeval Itaalias kutsunud Nikonovitši oma telki, kus demonstreeriti erinevat puurimistehnikat, sh ka horisontaal puurimisseadet. „Nii tuligi idee kasutada seda tehnoloogiat Viljandi projekti jaoks. Võin öelda, et projekt sai edukalt valmis õigel tähtajal ja sama odava hinnaga,” lisas ta.

Nikonovitši sõnul pelgavad kliendid ka praegu, et nende kinnisel meetodil puurimine on kordades kallim kui lahtisel meetodil kaevamine. „Meie meetod on kindlasti soodsam,” oli Nikonovitši kindel. „Eriti neil objektidel, kus pärast lahtisel meetodil kaevamist on vaja taastada asfaltkate. Meie ei riku asfalti, haljastus ja töö on seetõttu soodsam ja kiiremini teostatav. Meie meetodi kasuks räägib ka see, et tee alt puurides ei ole vaja liiklust sulgeda ja korraldada liikluse ümbersõitu. Kinnine meetod on just nende asjaolude tõttu väga populaarne. Näiteks suudame 110mm veetoru puurida ja paigaldada 100 meetrit päevas, olenemata sellest kas see on asfalti all või mitte. Samas kui lahtisel meetodil paigaldada sama veetoru koos kaevetöödega, liivaga tagasitäitmisega ning asfaltkatte taastamisega vastavalt Maanteaameti või Tallinna Kommunaalameti nõuetega pole võimalik paigaldada 100 meetrit päevas.”

Agio Ehitus on pika tegevusaja jooksul omandanud spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mis annab neile turul konkurentsieelise. Nikonovitši sõnul on Eestis juba mitu firmad, kes puurivad pehmes pinnases, aga paepinnases ja suure diameetriga torusid paigaldada, eriti isevoolse süsteemiga kanalisatsiooni, ei soovi keegi eriti teha, sest selliste töödega kaasneb väga suur risk.

„Meil on kümme erinevat puurpinki ja muud seadet torude paigalduseks kinnisel meetodil diameetriga kuni 1600mm. Meie jaoks pole vahet kas puurime pehmes või paepinnases, suudame isegi läbi graniidi puurida,” kinnitas ta.

Keerulistest objektides rääkides tõi Nikonovitš näite sellel aastal Tallinnas Raua tänava soojustrassi ehitusest, kus olemasoleva vundamendi nurga alt sai trass läbi puurinud. „Sama moodi oleme nii raudtee alt kui Pärnu jõe alt puurinud toru läbi. Ida-Virumaal puurisime Püssi alajaama juurest kuni mereni 315mm ja 400mm läbimõõduga toru Estlink 2 jaoks. Sealhulgas pidime samamoodi kasutama kinnisel meetodil puurimist, sest mereäärne piirkond oli looduskaitse all. Puurisime korraga 400 meetrit, diameetriga 400mm ja viie meetri sügavuses mere põhja all. Norra peatöövõtja paigaldas meie puuritud toru sisse ja edasi kuni Soome riigini 300KW kaabli.”

Teine aspekt, mis teeb kaevetööd keeruliseks ja ajamahukaks ning millega tuleb just linnakeskkonnas arvestada, on varem ehitatud trasside võrgustik. Just siin on lahtisel meetodil kaevetööd suure riskiga. „Kinnisel meetodil saame puurida nelja meetri sügavusel, sest enamik trasse on kahe meetri sügavusel. Meie nelja meetri sügavusel puurimine minimeerib võimaluse, et ristume olemasoleva trassiga, mis tavaliselt asuvad kuni kahe meetri sügavusel. Kliendi jaoks ei ole hinnas vahet, kas puurime nelja või kahe meetri sügavuselt. Päris tihti on selline meetod soodsam, kui lahtisel meetodil kaevetööd,” selgitas Nikonovitš.

Viimasel ajal on tendents, kus päris uued teed on juba renoveeritud ja neile on paigaldatud uued asfaltkatted. Kokkuvõttes on selline asjade käik kulukas ja raiskav. Nii on kohalikud omavalitsused asunud olukorda reguleerima. Nikonovitši sõnul ei luba näiteks Tallinna Kommunaalamet lahti kaevata asfaltkatet, mis ei ole vähemalt viis aastat vana. Sellisel juhul jääb üle ainult kinnisel meetodil puurimine.

„Kokkuvõtvalt saab välja tuua, et kinnisel meetodil puurimisel on mitmeid plusse: sageli on töö odavam, kui lahtisel meetodil torude paigaldamine. Meie kasutatav meetod toetab keskkonnahoidu, sellel on looduskaitsesõbralik tehnoloogia ja ühtlasi kulub töö teostamiseks vähem aega,” loetles Nikonovitš plusse.