Vundamendi läbimõeldud lahendus: hüdroisolatsioon, soojustus ja sokkel

On teada tuntud tõde, et halvasti tehtud vundamendile korralikku hoonet ei ehita, sest vundament on hoone oluline aluskonstruktsioon ja selle ehitusse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Vundamendi lahendusi on erinevaid ning valiku peab tegema projekteerija lähtuvalt pinnase tüübist, ehitatava hoone suurusest ja materjalide valikust. Väiksemate hoonete (eramud, rida-, paaris- ja väiksemad kortermajad) puhul on enamlevinud kaks vundamendi lahendust: plaatvundament ja lintvundament. Kui pinnase omadused ja ehitatava hoone konstruktsioon võimaldavad, siis on lihtsam lahendus ehitada hoonele lintvundament, mis koosneb vundamendi taldmikust ja müürist.

Vundamendi taldmik tehakse reeglina betoonist. Eramute puhul jääb taldmiku laius üldjuhul vahemikku 500-700 mm. Kui umbes poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastuvõtmiseks, on otstarbekas betoontaldmik asendada Fibo taldmikuplokkidega. Taldmiku plokid laotakse tihedalt üksteise vastu ja vertikaalvuugis segu ei kasutata, ploki peal olev süvend armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks võib kasutada 10-16 mm armatuurvardaid. Fibo taldmikuploki kasutamisel on betooni kulu suhteliselt väike, seetõttu on lihtne betoneerimiseks kasutada valmis kuivbetooni weber S-100, mida kulub 6 L (12 kg) ploki kohta.

Kuna Fibo plokid on tugevad ja külmakindlad, sobivad need väga hästi lintvundamendi ehitamiseks. Vundamendi müüri võib laduda nii Fibo 3 kui Fibo 5 plokkidest. Ploki tüübi valikul on määravaks teguriks seintelt vundamendile langev koormus ja selle arvutab reeglina projekteerija. Lihtne nõuanne on, et kui kandva välisseina ehitamiseks kasutatakse Fibo 3/200 mm plokke (survetugevus 3 MPa), siis reeglina sobib sama plokk ka vundamendi ehitamiseks. Fibo plokkidest vundamenti laotakse nagu tavalist Fibo seina, kuid mõningad erinevused ja soovitused siiski on. Karl Bilder projektijuhid koos tootjaga soovitavad vundamendi müüri tihedamalt armeerida ja paigutada armatuur igasse teise horisontaalvuuki. Põhjus on selles, et see aitab vastu võtta pinnase tagasitäitmisel tekkivat survet ning seeläbi ära hoida võimalikke pragusid. Armeerimiseks sobib hästi bi-armatuur, mis asetatakse ladumise käigus horisontaalsetesse vuukidesse mördikihi sisse. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese plokirea peale ja viimase plokirea alla. Teine soovitus on laduda vundamendi viimane rida Fibo U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteisega tihedalt kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu perimeetri ulatuses tekiks „renn“, mis armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks piisab üldjuhul 2-3 armatuurvardast läbimõõduga 8-12 mm ja betoneerimiseks sobib betoon weber S-100. U-plokkide eelis betoonvöö ees on see, et ei ole vaja teha eraldi raketist ja betooni kulub oluliselt vähem.

Hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et suur osa konstruktsioonist hakkab paiknema maapinnaga kokkupuutes. Sõltuvalt asukohast peavad maa sees olevad konstruktsioonid vastu pidama sademetest ja pinnases oleva veesurvest tingitud mõjudele – niiskus võib lõhkuda hoone konstruktsiooni ning vähendab selles hoones elavate inimeste heaolu. Hüdrosiolatsiooni tegemiseks vajalike materjalide valimine võib olla teine kord üsna keerukas, sest pakutakse väga erinevaid lahendusi. Üheks enim kasutatavaks ja väga pikkade traditsioonidega materjaliks maa-aluste konstruktsioonide hüdroisoleerimisel on bituumeni baasil tooted. Bituumen hüdroisolatsioon võib olla nii isekleepuva rullmembraanina kui ka võõbatava mastiksina.

Enne hüdroisolatsiooni peale kandmist peab kontrollima vundamendi konstruktsiooni üldist seisukorda. Vanade ehitiste renoveerimisel tuleb eemaldada lahtised ja pudedad segukihid kuni tugeva aluspinnani. Ebatasasused tasandatakse nt polümeerse tsementkrohviga weber.vetonit 137. Tugeva nakke saavutamiseks hüdroisolatsiooni ja aluspinna vahel tuleb esmalt pinnale kanda nakkekiht. Nakkekihi tegemiseks kaetakse ettevalmistatud aluspind bituumen emulsiooniga weber.tec 901, mida tuleb lahjendada veega käsitsi paigaldamisel 1:10, pihustiga peale kandmisel 1:15-le. Käsitsi paigaldamisel tuleb kasutada bituumenmastiksit weber.tec Superflex 10, milles sisalduvad polüstürooli graanulid aitavad hoida vajalikku kihipaksust paigaldamisel. Esimene kiht kantakse peale õhukeselt (u 0,5 mm) tugevalt aluspinnale surudes (et täituks aluspinna poorid ning oleks tagatud 100% nakkepind). Teise kihiga saavutatakse nõutav hüdroisolatsioonikihi paksus (3-4 mm).

Suuremate pindade puhul saab bituumenmastiksit ka aluspinnale pihustada võimsa pumbaga nagu Wagner PlastCoat 1030E, millega on võimalik kasutada spetsiaalselt pihustamiseks mõeldud weber.tec Superflex 100S. Toode on spetsiaalselt pihustamiseks sobilik, sest on vedelam ning kihipaksus saab olla ka õhem, kaotamata oma elastsust. Materjal pihustatakse pinnale ühes või mitmes kihis, vastavalt aluspinna eripärale ja pinnasevee survele. Superflex 100S ei tekita ummistusi seadmes ega voolikutes, kuid peale kasutamist on vaja veega seade ja selle voolikud läbi pesta. Superflex 100S on võimalik ka käsitsi pinnale kanda ning Wagner PC 1030E võimas pump suudab ka paksemat Superflex 10-t pihustada, aga sel juhul tuleb voolikuid regulaarselt läbi pesta, et vältida ummistusi. Kuna bituumenmastiksid (Superflex 10 ja Superflex 100S) ei sisalda lahusteid ja omavad väga häid liimimisomadusi saab neid kasutada ka soojustusmaterjali liimimiseks. Selleks kantakse soojustusplaadi tagumisele küljele mastiks ning seejärel surutakse plaat paika. Niiviisi talitades hoitakse kokku aega ning pole vaja teha kulutusi eraldi spetsiaalsetele liimidele ja tüüblitele.

Kõige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti lisaks niiskusele veel maapinna külmakerked. Samuti on soojakaod läbi soojustamata soklite, keldriseinte ja põrandate märkimisväärsed. Talvel jäätub maapind sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 meetri sügavuseni, mille tulemusel paisub külmunud vesi maapinna sees ning külmakerked hakkavad lõhkuma maja konstruktsiooni.

Vundamentide soojustamine eeldab alati korraliku hüdroisolatsiooni olemasolu või siis selle täiendavat paigaldamist. Pole olemas alaliselt kuiva pinnast. Maapinnas on alati niiskust, olles pärit osaliselt sademetest, osaliselt pinnaseveest.

Seepärast sobivadki vundamentide ja soklite isoleerimiseks materjalid, mille veeimavus on praktiliselt olematu ja mis taluvad pinnases peale niiskuse ka veeauru difusiooni, niiskuse perioodilist külmumist-sulamist pinnases ning pinnase liikumisest ning külmakergetest tulenevaid pingeid. Samuti peavad nad säilitama oma soojapidavus- ja tugevusomadusi aastakümneid rasketes oludes, peavad vastu pidama pinnases kasvavatele taimejuurtele. XPS foam soojustusplaadid vastavad kõikidele neile eelpool nimetatud tingimustele.

Keldri välisseinte soojustamine säästab energiat ning parandab oluliselt ruumi sisekliimat. Tavajuhtudel, kui keldriseinte taguseks täitematerjaliks saab olema kruus või liiv, kasutatakse keldriseinte soojustamiseks tavalisi XPS 250 foam SL plaate. Kui aga kasutada tagasitäiteks sama olemasolevat pinnast, et vältida pinnasemasside transportimist, tuleks kasutada dreenivate soonte ja geotekstiiliga kaetud PM XPS 300 foam SL soojustusplaate.

Sokliosaks peetakse piirkonda maapinna ja fassaadiosa vahel. Selle ala kõrgus maapinnast peab olema minimaalselt 300 mm. Tegemist on nn pritsmevee mõjualaga, kus krohvid peavad taluma oluliselt suuremat niiskuskoormust ning samuti pidama hästi vastu külmatsüklitele. Selle pealtnäha väikese fassaadiosa ehitamine nõuab aga ülimat täpsust ehitajalt ning kindlasti tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud tooteid.

Sokli piirkonnas tuleb soojustus sarnaselt fassaadi soojustusele armeerida mineraalse armeerseguga weber.therm 310 ning klaaskiudvõrguga weber 397 ning reeglina tehakse see armeeritud krohvikiht umbes 100 mm tagasitäite piirist allapoole. Seejärel tuleb armeeritud pind kruntida weber.prim 403-ga ning pinnale kantakse niiskust taluv dekoratiivkrohv. Sellised tooted on nt silikoonkrohv weber.pas 481 AquaBalance või siloksaankrohv weber.pas 471 AquaBalance. Kui sokliosa on krohvitud ja viimistletud, siis on ülimalt oluline kanda pinnasesse jäävate krohvide kaitseks sinna peale mineraalne võõbatav hüdroisolatsioon weber.tec 824.See hüdroisolatsioonikiht peab algama minimaalselt 100 mm krohvi alumisest servast altpoolt (et vältida vähimatki niiskuse kapillaarset veetõusu mööda soojustust aluskrohvini) ning lõppema kuni 50 mm tagasitäite piirist kõrgemal. Kuna hüdroisolatsioon on halli tooniga, siis see 50 mm riba on võimalik hiljem soklikrohviga samas toonis fassaadivärviga katta.

Kogu maa alla jääv osa tuleb hiljem katta drenaažimatiga,lisaks vee paremale dreenimisele tagab ta ka piisava hüdroisolatsiooni kaitse tagasitäite poolt tehtavate mehaaniliste vigastuste vastu.

Tänu tihedale koostööle tootjatega on kõik siin kirjeldatud Fibo, Weber ja Isoveri lahendused saadaval Karl Bilder kauplustest ja projektimüügist. 24 aastase kogemusega Karl Bilder, varasemalt tuntud ka kui Värvikeskuste Grupp OÜ, varustab Eesti ehitajaid nii viimistlus- kui ehitusmaterjalidega. Karl Bilder – ta on ehitaja abiline, kes tarnib talle kõik materjalid, mida ta ehitusel vajab ning on nõustajaks parimate lahenduste välja selgitamisel. Karl Bilder turundusjuht Adrian Rannut on veendunud Karl Bilder meeskonna asjatundlikkuses ja abivalmiduses: “Meie meeskond on oma teadmiste ja kogemustega ehitusalaseks nõuandjaks, kelle poole võib julgelt pöörduda. Kliendid tunnevad end Karl Bilder kauplusi külastades mugavalt ja meie inimestega suheldes on nad alati heatujulised. Meie klienditeenindus teenindab igat klienti personaalselt, mis on meeldivaks üllatuseks eriti just uutele klientidele. Karl Bilder kliendihaldurid leiavad iga kliendi soovi realiseerimiseks parimad lahendused, materjalid ja tööriistad. Meie kliendid hinna pärast ei muretse, sest teavad, et meilt saab klient oma kauba alati parima hinnaga, olenemata päevast. Suured juurdehindlused ja sellelt allahindlused ei mängi rolli ning ei tasu jooksmist, kui tead kus on materjal püsivalt hea hinnaga. Klient saab kiirelt teenindatud, sest samal ajal kui ta head kohvi joob, on vajalikud materjalid juba kauplusest kokku kogutud ning värv ka toonitud. Suurema ehituskauba saab kätte otse laost või tarnitakse juba samal või järgmisel päeval ehitusobjektile. Väiksema kauba saab kätte ka kaupluste juures olevatest 24h ekspresskappidest ööpäevaringselt ja kontaktivabalt.”.