Kas akende soojapidavus sõltub ka paigaldusmeetodist?

See, et akende soojapidavus sõltub akende klaaspaketist ning raamist, on selge ka asjatundmatule inimesele. Osade ekspertide arvates mängib aga akna soojapidavuse juures olulist rolli ka paigaldusmeetod. Selle teooria tõestuseks või ümberlükkamiseks korraldasid VBH Estonia ja Tallinna Tehnikaülikool ühisuuringu. Antud arvutusliku uuringu eesmärgiks oli uurida akna seinakinnitusest tingitud joon- ja punktsoojusläbivusi kahe erineva seinatüübi võrdluses ning kolme põhimõtteliselt erineva kinnituslahenduse võrdlusest tingitud mõju liitekoha joonsoojusläbivusele. Lihtsamalt öeldes uuring annab vastuse küsimusele, milline aknapaigalduse lahendus tänaseid energia- ja ehitusnõudeid kõige paremini täidab ja lõpptarbijale pikas perspektiivis kõige kasulikumaks osutub.

Uuringus kasutati standardmõõduga akent 1,23×1,48 m, mille punktkinnitite vaheks võeti 700 mm, kahte erinevat seinatüüpi:

•krohvitud soojustusega Columbia-kivist müüritis

•raudbetoonist seinapaneel

ning kolme põhimõtteliselt erinevat kinnituslahendust:

•terasest SFS kinnituskonsoolid

•puidust paigaldusraam akna perimeetris

•tugevdatud soojustusmaterjal CompacFoam

Akna seinakinnituse liitekoha joonsoojusläbivuse uuringus kõrvutati võimalikult sarnaste ristlõigetega nn saksa-tüüpi PVC- ja puitakent. Soojustusmaterjalina oli seinas madala soojuserijuhtivusega PIR-materjal. Puitprussist paigaldusraami kinnitamisel arvestati ka terasnurgikute mõju soojuskaole.

Et kogu uurimus oli mahukas ja detailne, siis on siin välja toodud vaid põhilised ja kõige suuremad erinevused paigalduslahendustes ja materjalides. Parema eristumise huvides on fassaadi soojustuse ülekate jäetud aknale tegemata.

Tulemustest selgus, et kõige suurema erinevuse avatäidete paigaldamisel kasutatavates materjalides annab puidust paigaldusraami mittekasutamine.

•Puitraami ja CompacFoam profiili redutseeritud joonsoojusläbivuse erinevus CompacFoami kasuks on lausa 60%. Puitraamistusse paigaldatud aken annab Ψ tulemuseks 0,0955 W(mK), CompacFoam profiiliga aga 0,0574 W(mK).

•Teine oluline erinevus soojusjuhtivuses joonistus välja selgelt PVC-akna puhul, kui selle all kasutati CompacFoam paigaldusprofiili asemel standardset plastikust paigaldusprofiili. Ka siin tuli erinevuseks ca 60%.

„Huvitaval kombel andis akna paiknemine soojustuskihi erinevates sügavustes samuti märgatava võidu soojuskadudes. Näiteks SFS-konsoolidega akna paigaldusel 50 mm sügavamale soojustuskihti viimine vähendab joonsoojusläbivust akna vastaval küljel ca 15%,“ kirjeldab VBH Estonia tootejuht Mehis Tiitsar. „Kui aken või uks paigaldati soojustuskihi sisemise küljega tasapinnaliselt JB-D-süsteemiga, siis oli tulemuseks 0,0599 W(mK), kui aga avatäide nihutada 50 mm võrra kaugemale soojustuse sisse, siis on tulemuseks 0,0518 W(mK).“

Väga suur erinevus saadi kihilistes raudbetoon-seinaelementides peamiselt kasutatava puitraami asendamisel CompacFoami vastu. Puitprusspaneeli ava perimeetris andis tulemuseks 0,0783 W(mK), CompacFoam aga lausa 0,0456 W(mK).

Loomulikult muutuvad antud numbrid ühele või teisele poole, kui muuta vahekaugusi, materjale ja paigaldusvõtteid, kuid selge on see, et terve kortermaja lõikes annavad sellised valikud olulise võidu.