Kui majja kolivad uued elanikud, siis ühistu ei saa ja ei peagi kaasa rääkima selles, milliseks värvida korteri seinad või kas kööki osta puidust või metallist toolid. Küll aga on ühistul õigus ja lausa kohustus veenduda lõõride korrektses kasutamises juhul, kui majja hakatakse paigaldama uut tahkeküttel või gaasil põhinevat küttekeha. Korstnad ja lõõrid on kortermajas ühiskasutuses ning seega ühisomand. Iga korteriomanik ei või toimetada nendega just nii nagu talle hetkel sobilik on.
Liiga tihti tuleb lõõride uuringu ning kaardistamise raames klaarida arusaamatusi naabrite vahel, kus üks naaber on paigaldanud uue seadme teise korteri kasutuses olevasse lõõri põhjendusega, et see lõõr oli kõige lähemal ja seega kõige mugavam ühendamiseks. Nii on mitmelgi korral juhtunud, et köögikubu paigaldatakse naabri ahju kasutuses olevasse lõõri või vastupidi, uus kamin saab suitsulõõriks ülemise korrusega jagatava ventilatsioonilõõri. Miks selline lahendus ohtlik on? Kui kütteseade ning ventilatsioon on ühes ja samas lõõris, on väga suur oht, et vingukaas levib läbi ventilatsiooniava eluruumidesse.
On ka ühistuid, kus elanikud teavad, et aegade jooksul on kortereid ümberehitatud ning on muudetud mitmel korral ka tehnosüsteeme. Seda, mis või kus lõõris hetkel on, ei oska enam keegi täpselt öelda. Samas ollakse aga jõutud ühisele arusaamale, et lõõridega seonduv on vaja korda teha ehk lõõrid renoveerida. Lõõride uuring ja kaardistamine on hea alus renoveerimis- või ümberehitusprojektile.
Lõõride uuring kaameraga võib vajalikuks osutuda ka siis, kui tundub, et tõmmet ei ole ja on põhjust arvata, et lõõris võib olla ummistus. Lõõri võib kukkuda kivi lagunenud korstnapitsist. Sinna võib sattuda ka mõni lind. Seda eriti kortermajades, kui korstnad ei ole võrguga kaetud. Alles hiljuti tõmbasime ühe kortermaja ventilatsiooni lõõrist välja suure prügikotitäie ehitusvahtu. Miks see oli lõõri sattunud või millisest paranduskohast lahti tulnud, jäigi sel korral teada saamata.
Kuidas lõõre uuritakse ja kaardistatakse? Peamiselt kahel meetodil. Lõõride seisukorda uuritakse spetsiaalse lõõrikaamera abil, millega on võimalik vaadelda, kas lõõr on terve või on seal pragusid. Samuti näeb kaamera abil ära, kui lõõris on ummistus ning millest ummistus koosneb: kivipraht, pigi, tahm vms. Kaameraga näeb samuti ära, mitu ühendust ühes lõõris on ehk mitu ventilatsiooni või kütteseadet sinna ühendatud on. Viimaste tuvastamisel ongi abiks spetsiaalne värviline suits. Suitsuga uuringu läbiviimiseks on vaja ühte inimest korterisse ning teist katusele korstnate juurde. Suitsuküünal süüdatakse küttekeha või ventilatsiooniava juures, suits liigub lõõri ning katusel olev inimene märgib üles, millisest korstnast ja lõõrist suits väljub. Nii saab kõige täpsema ülevaate, millised seadmed kuhu lõõri ühendatud on. Selleks tööks kasutusel olev suits ei ole ohtlik ei korteris viibijate tervisele ega mööblile.
Seega enne kui hakkate kortermajja paigaldama uut kütte- või ventilatsiooniseadet, tehke kindlaks, et paigaldate selle ikka õigesse lõõri!
Seotud lood
Maja ehitamisel mõeldakse algusfaasis pigem vundamendi, katuse ja küttelahenduse peale ning sisustust hakatakse reeglina planeerima siis, kui parkett on paigaldatud ja seinad värvitud. Tegelikult kõlab nagu katastroofi valem, sest köök ei ole lihtsalt mööbel ja selle esimesi samme peab kindlasti kavandama juba ehitusjärgus. Miks? Majaehitaja Madis selgitab kohe välja.