Korterelamute soojustuslahenduste valik laieneb

Paroci AS insener Jüri Vähi sõnul on korterelamute soojustamise võtmeküsimus kompleksselt, kogu hoone soojustuslahenduste läbimõtlemises ning mõistagi kvaliteetsetes materjalides ja õigetes töövõtetes.

“Ekslik on arusaam, et korterelamu soojapidavaks muutmiseks aitab seintele lisasoojustuse paigaldamisest. Kindlasti on see tõhusam kui üldse ilma soojustuseta, aga siiski on oluline läheneda kogu hoonele terviklikult. Nõukogudeaegsete elamute suurimaks probleemiks on just suured soojuskaod hoonete välispiiretest,” lausub Paroci esindaja Vähi. “Seega tuleb tähelepanu pöörata nii katuse, vundamendi, seinte kui akna- ja uste soojustamisele. Kui sealjuures ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamine ette võtta, on võimalik kokku hoida hoone küttekulu kuni poole võrra,” ütleb Jüri Vähi.

Viimastel aastatel on turule tulnud palju erinevaid, kaasaegseid soojustuslahendusi kortermajadele ning valida on nii sünteetiliste kui looduslike materjalide vahel ja ka erinevas hinnaklassis. “Kuna soojustamine ja iseäranis korterelamu renoveerimine on väga kulukas ning selle hilisem ümbertegemine veelgi kallim, siis tuleks materjalivalikusse suhtuda väga tõsiselt. Paroc on kivivilla usku ettevõte ning looduslik kivivill on suuremas osas põhjamaades oma hea soojapidavuse, müraisolatsiooni ning tuleohutuse omaduste tõttu enim kasutatud materjal korterelamute renoveerimisel ja ehitamisel,” lisab Paroci insener. “Oleme oma korruselamutele sobilikku tootevalikut pidevalt laiendanud ning pakume hulgaliselt lahendusi nii krohvitavatele kui ventileeritavatele fassaadidele.”

Oluline kivivilla omadus on kõrge vastupidavus – materjal säilitab oma soojusomadused kogu ehitise eluea jooksul. “Pärast paigaldamist kivivillaga tehtud soojustus üldjuhul enam lisainvesteeringuid ei vaja. Lisaks ei ima ega kogu kivivill niiskust. Veeaur pääseb soojustuskihist läbi ega riku maja konstruktsioone ja tagab hea õhukvaliteedi siseruumides. Oluline on ka see, et kivivilla tooted vastavad parimale tuleohutuse eurokvalifikatsioonile – A1.” Paroci inseneri Jüri Vähi sõnul tuleb aga igale hoonele sobiv tootevalik ja lahendused tuleks koos soojustusekspertide ja ehitusinseneridega läbi arutada. Küll aga näiteks võib öelda, et viimase aasta jooksul on üha rohkem hakatud paneelmajade välisseinte lisasoojustamisel kasutama Linio–tüüpi krohvialuseid kivivillplaate.

Eriti sage on seda tüüpi plaatide kasutamine kõrghoonete puhul, kus välispiiretele paigaldatavad materjalid peavad vastama küllaltki rangele nõuetele (euroklassifikatsioon vähemalt A2–s1, d0). Ventileeritavatele fassaadidele soovitame aga tuuletõkkeks Cortex-tüüpi kivivillplaate, mis vastavad ka tuletundlikkusele euroklassile A2-s1, d0. Korterelamu katuste renoveerimisel on soojustusmaterjalide valikus enamkasutatavad kivivillplaadid ROS 30g ja ROB 80t.

Seega on lahendusi korterelamute soojustamisel rikkalikult ning nende valik uueneb pidevalt. Soojapidavaima ning hubaseima hoone saavutamiseks on mõistlik esmalt hoone seisukord ja probleemid kaardistada, seejärel läbi mõelda konstruktsioonide ja materjalide eripärad ning vajalikud ehitustööd. Konkreetsete soojustusmaterjalide valiku saab langetada juba koos arhitektide, ehitusinseneride ja soojustusekspertidega.