Oma ehituse lihtsate mõtteviisi muutuste blogipostituste sarjas olen toonud mõned näited, sellest, kuidas saab ettevõte ise panustada oma efektiivsuse tõstmisele. Võimalusi on palju, kuid viie ilmunu seas olen silmas pidanud rohkem neid muutusi, mis ei vaja suuri rahalisi investeeringuid.
Kõigi viie blogipostituse käigus oled kindlasti märganud ühtseid nimetajaid - koostöö ja usaldus. Viie mõtteviisi muutuse sarja viimases postituses ei jää need kaks nimetajat välja.
Mõtteviisi muutus nr 5: Ajagraafik on vaid peatöövõtja probleem
Kui võtta arvesse ajajuhtimise koolitajate väidet, et kui sa ise ei soovi mõne teemaga tegeleda, siis delegeeri see kellelegi teisele. Ehituses see paraku ei toimi. Ehituses, kus valmiv hoone peab olema kvaliteetne, turvaline, kestev ning palju muud, on oluliseks teguriks ehituses vastutus, millest ei ole mõistlik eemale hoida.
Vastutavate isikute hulk on ehituses väga suur, kuid praktikas esineb tihti olukordi, kus osapooled, kelle otsustest sõltub väga palju ning kes on vastutavad lõpptulemuse eest, et taha või ei julge seda tunnistada.
Ei ole nii Eestis kui ka mujal maailmas võõras probleem, kui sedasi suhtuvad omanikud ja arhitektid. Tihti on keeruline selgitada ja mõista, kuidas mõni tellija või arhitekti otsus või pealepandud kohustus võiks ehituse üldist ajakava mõjutada. See on väljakutse omaette. Ent kui töövõtja ei panusta tõhusale kommunikatsioonile tellija ja arhitektiga, saavad siit alguse paljud probleemid, mis sageli päädivad ümbertegemisega või veelgi hullem kohtu teel. Praeguses keskkonnas ei saa kahjuks veel eeldada, et tellija või arhitekt oma vastutust ja otsuste mõju suudavad teadvustada. On küll häid näiteid, kuid need on väga harvad.
Edukate projektide puhul on panustatud väga palju sellele, et kaasata ehitusprotsessist osa saama nii tellijal kui ka arhitektil. See võib tunduda viimasele kahele asjatu ja võõras, kuid tulemused on näidanud, et selline tegutsemise viis lahendab väga palju probleeme ennetavalt. Lisaks suurendab see kõikide osapoolte peremehe- ning vastutustunnet.
Ehituse efektiivsusega tegelevad ettevõtted on rakendanud näiteks 6-nädalase ettevaatavat ajagraafikut kõikide tegevuste lõikes, mis näitab selgelt mis on ees ootamas ning tingimuste muutudes on võimalik kiiremini ja sujuvamalt probleeme lahendada. Projekti osapooltega (tellija, arhitekt, projekteerija, järelevalve) saadakse kokku iganädalaselt lühikestel (maksimaalselt tunniajalised) koosolekutel, kus hoitakse kõiki võrdselt kursis objektil toimuvaga ning vajadusel töötatakse välja käitumised muutuste korral. Samuti atab see olla täpsem ehitustegevuses ja hoida projekti ajagraafikus.
Kindlasti ei toimu see muutus päevapealt. Ent, et midagi muutuks tuleb olla ise aktiivne ning harjutada projekti osapooli uue mõtteviisiga. Kui see kujuneb normaalsekt tööalaseks käitumiseks, oskavad tuleviks ehitusprojekti osapooled kaasatust ka oodata, mitte jääda vaid formaalse vastutuse ja kontrolli tasandile.
Teemasid, mis on abiks efektiivsuse juhtimisel on palju ning kindlasti ei ole see blogipostitus ka viimane.
Et saada teada, millised on teie ootused, millised teemad vajavad ehitusspetsiifiliselt rohkem käsitlemist, võite mulle sellest kirjutada. Olen tänulik juba kõigile nendele, kes on varasemalt blogipostituste kohta tagasisidet saatnud ja ette tänulik, kel on plaanis seda teha.
Seotud lood
Olen võtnud ehitusuudiste toimetajana sel aastal pöörata tähelepanu efektiivsusele just ehitussektoris. Olen varasemalt kokku puutunud sellega tootmisettevõtetes, kes veel mõned aastad tagasi suhtusid efektiivsuse teemasse skeptiliselt. Kui tuli majanduslangus, said ka Eesti tootmisettevõtted aru, et „uue alguse“ puhul vanaviisi jätkata ei ole jätkusuutlik ja kasumlik.
Ehitusuudised.ee ehitusklubi käis eile külas ASil ETS Nord, mille juhid tutvustasid, kuidas on ettevõte oma tegevust mitmeid kordi efektiivsemaks muutnud.
Viie nädala jooksul toon erinevaid mõtteid, kuidas aidata kaasa efektiivsuse tõstmisele Eesti ehitussektoris.Mõttemuutus nr 3: Kui see töötab, siis pole mõtet seda parandada.
Eelmisel nädalal tõin näite sellest, et olenemata ettevõtte tegevusvaldkonnast, ehitus, tootmine või teenusettevõtted, on neil kõigil sarnaseid pudelikaelu, mis takistavad ettevõttel saavutada paremaid tulemusi.
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.