Habal: varjendite ehitus tõstab uusarenduste hinda oodatust enam
Siseministeeriumi prognoosi kohaselt mõjutab varjendite nõue uusarenduste ehitushinda üles 2%-3%, aga tegelikult võib see kujuneda märgatavalt suuremaks, märgib Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.
Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal märgib, et ainult uusarendustele kohustuse lisamine ei kata kaugeltki elanikkonna vajadusi ja võtaks mitu inimpõlve aega. Foto: Liis Treimann
Riikliku eelnõu kohaselt hakkab alates 2025. aasta esimesest septembrist kehtima lisaks uutele avalikele suurematele hoonetele ka korterelamutele varjendite rajamise kohustus, mis muudab uusarenduste ehitamise riigi prognoosist oluliselt kallimaks.
Ettevalmistamisel oleva varjumise eelnõuga soovitakse kehtestada varjendi rajamise nõue kõigi üle 1200 m2 pinnaga hoonete ehitamisel. Pindalalt sama suurte juba olemasolevate hoonete puhul kehtestatakse nõuded võimalusel varjumiskoha loomiseks.
Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.