Kuidas lepingute sõlmimine väldib probleeme ja arusaamatusi?

Üks levinumaid vigu on eksimine teatamisega. Lepingu täitmisel, või isegi juba lepingu läbirääkimisel, on väga palju võimalikke olukordi, kus teisele poolele peaks midagi teatama või üle küsima, ja enne ei tohiks lepingu täitmisega edasi minna, kui see asi on selge. Näiteks töö või kauba vastuvõtmisel puudustest teatamine, mida sageli ei tehta õigel ajal või piisavalt selgelt. Samuti võib eksida oluliste asjaolude teatamata jätmisega läbirääkimistel või nõuete esitamisel. Kui midagi olulist jääb teatamata, võib see viia õiguste kaotamiseni, kohustuste rikkumiseni või isegi kahju eest vastutavaks osutuda.

Teine levinud viga on konkreetse kirjaliku lepingu puudumine. Sageli piirdutakse kirjavahetuse ja telefonikõnedega, mis võib viia erinevate arusaamadeni lepingu sõlmimise ajast ja tingimustest. Kuigi lepinguid võib sõlmida ka kirjavahetuse või telefoni teel, tuleb mõista sellise sõlmimise riske ja ohte.

Leping fikseerib poolte kokkuleppega, määratledes, mida ja millistel tingimustel tehakse. Sageli luuakse kirjalik leping ning pannakse see sahtlisse ja rohkem seda ei vaadata. Tegutsetakse kõhutunde järgi, mis võib viia arusaamatusteni, sest pikk ja paks lepingus on palju ebavajalikku seaduse ümberkirjutamist, ballasti ning on keeruliselt sõnastatud. Aga seda, milles pooled tegelikult on kokku leppinud, mida ja mis tingimustel tegema hakatakse, on keeruline üles leida. Hea leping peaks olema selge ja arusaadav, vältides liigset seaduse ümberkirjutamist ja keerulist sõnastust. Leping loob poolte vahel selguse ja määratleb täpselt, milles kokkulepe seisneb. Mis on kokku lepitud, seda tuleb ka täita. Isegi kui üks pool ei pea lepingut oluliseks, peaks ta arvestama, et teine pool tugineb sellele. Samas kõiki kokkuleppeid ja lepinguid pole eraldi dokumendina vaja sõlmida ja piisab kirjavahetusest. Aga ka kirjavahetuses sõlmitud leping peab olema selge ja arusaadav.

Töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele, mitte ainult protsessile. Töövõtja peab saavutama kokkulepitud tulemuse, vastasel juhul on tegemist lepingurikkumisega. Teised lepingud, nagu tööleping ja käsundusleping, on suunatud protsessile, kus soovitud tulemuse saavutamata jäämine on tööandja või käsundiandja risk. Projektijuhid saavad üsna hästi aru sellest, et töövõtulepingu eesmärk on tulemuse saavutamine.

Ott Saame jagab näidet, kus tema kliendilt telliti toote A valmistamine kirjavahetuse teel. Tootja oli nõus ning ütles, et saab nädalaga valmis ja palus tellijalt tellimuse kinnitamist. Klient teatas, et soovib lisaks ka toodet B. Tootja ei saanud toodet B pakkuda ja soovitas selle teisest kohast tellida. Samal ajal valmistas tootja toote A valmis, kuid hiljem selgus, et tellija oli tellinud nii A kui ka B teisest kohast. Segadus oleks olnud välditav, kui leping oleks eelnevalt sõlmitud ja kinnitatud. See näide rõhutab, kui oluline on pöörata tähelepanu lepingu sõlmimisele ja tingimustele, et vältida arusaamatusi ja probleeme.