Kadri-Ann Kertsmik: keskkonnasäästlik ehitus pole üksnes süsinikujalajälje hindamine
Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.
“Jätkusuutlike hoonete arendamine eeldab eelkõige mõttemuutust tellijate poolelt. Tellijad, kes seavad eesmärgiks pikaajalised väärtused ja säästlikkuse, suudavad rajada hooneid, mis pakuvad pikaajalist terviklikku kasu,” kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Pilt on illustreeriv. Foto: Andras Kralla
Keskkonnasäästlikkus on muutumas ehitussektori lahutamatuks osaks. Üle kogu Euroopa levivad suundumused hoonete rajamisel ja haldamisel on juurutanud kinnisvara- ja ehitussektorisse uued väärtused, mis peegelduvad igas uues arenduses või ka renoveerimisprojektis.
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.