Juhid räägivad, kuidas nende firmades ehitusjäätmeid liigiti töödeldakse
Ehitusjäätmed moodustavad Eestis tekkivatest jäätmetest peaaegu poole, kuid nende kasutamise võimalused on erinevad- metalli ei lase keegi raisku minna, plastiku ja puidu ümbertöötlemiseks veel võimalusi napib.
Metallijäätmed suunatakse reeglina ringlusesse tagasi. Foto: Liis Treimann
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Marina Vaganova sõnul teatakse, et näiteks puitu saab maksimaalselt ära kasutada, aga ka teiste materjalide võimalikult suur ära kasutamine tootmises on tootjate jaoks olnud alati prioriteet number üks, mitte mingi uus asi.
Ehituses on oht, et materjalide taaskasutus takerdub rangete nõuete taha ja lihtsam ning odavam on kasutada uusi materjale. Sellele probleemile võib olla lahendus on nii uues ELi määruses kui ka uut tüüpi projekteerimises, aga kusagilt tuleb lihtsalt pihta hakata, toovad spetsialistid kasulikke näiteid nii Eestist kui lähisriikidest.
Keskkonnaamet väljastas 14. juunil 2024 osaühingule Wastedirect muudetud keskkonnaloa, mille kohaselt on ettevõttel õigus oma tootmisüksuses Ääsmäel toota valitud vanarehvidest rehviplokke ringlussevõtu eesmärkidel. Neid võib kasutada teede ja teiste taristuobjektide, näiteks lasketiirude ja müravallide konstruktsioonides.
Euronõue: taaskasutada tuleb min 70 protsenti tekkinud ehitusjäätmetest.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Görel Grauding tutvustas ehitus- ja lammutusjäätmete uuringut, mille kliimaministeerium eelmisel aastal keskkonnaagentuurilt tellis.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.