Eesti firma kandis maha olulise tüki ärist: „See on üle meie peade“
Eesti ehitusmaterjalitootja Betoneks astus ebatavalise sammu ning kandis Venemaal tegutseva tütarettevõtte oma bilansis maha. Siiski jäi ta juriidiliselt selle omanikuks, nii et endiselt vastutab oma tütarfirma eest.
Betoneksi Vene tehas toodab raudbetoonplokke. Ettevõttes töötab ligi 300 inimest. Foto: Betoneks Sankt Peterburg
Eestlaste asutatud Betoneks-Sankt-Peterburg nimetab ennast suurimaks raudbetoontoodete tootjaks Venemaa loodeosas. Seal töötab peaaegu kolmsada inimest. Tootmine asutati 2005. aastal, kui Betoneks ostis ja moderniseeris Peterburi Kolpino lähedal asuva betoonitehase.
Betoneks AS teenis 2023. aastal 11 miljoni eurose käibe juures 0,76 miljonit eurot tegevuskahjumit, sest kandis maha Venemaa tütarfirmade varad. „Olukord betoontoodete turul on ülikriitiline, kõik võitlevad ellujäämise nimel,“ oli ettevõtte juht Mati Ivask ka Eesti turu osas pessimistlik.
Betoontoodete sektoris on olukord raske, sest peatöövõtjate poolt on märgatavalt tugevnenud surve, et tootjaid jätkuvalt hindu alandaksid. Samas ei ole tehastel mõtet hakata enda tööle peale maksma, sest tänased müügihinnad ei ole jätkusuutlikud, muretseb olukorra pärast ASi Framm juht Rasmus Kurm.
Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril „Kes on kliima arhitekt?“ kerkis arutelu, kas puidust hoonete ehitamine on ikka nii süsinikneutraalne, nagu oleme viimasel ajal uskunud. Kahe riigigümnaasiumi hoone süsiniku jalajälje mõõtmisel selgus, et olukord nii mustvalge ei ole.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.