• 22.02.24, 08:07

Verston sai ligi Rail Balticu 100 miljonile eurole

Tee-ehitusfirma Verston ja Järelpinge Inseneribüroo sõlmisid esimesed Rail Balticu raudtee põhitrassi Raplamaa lõikude ehitamise lepingud, mille kogumaksumus on 107 miljonit eurot.
Veiko Veskimäe ja Anvar Salomets lepingute sõlmimisel Kohilas. Foto: Rail Baltic Estonia
  • Veiko Veskimäe ja Anvar Salomets lepingute sõlmimisel Kohilas. Foto: Rail Baltic Estonia
Verston ja Järelpinge Inseneribüroo hakkavad ehitama Rail Balticu põhitrassi lõike Kohila ja Rapla vallas.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets selgitas, et värsked lepingud katavad põhitrassi 16 kilomeetri ulatuses. “Sel aastal jõuame lepingute või ka juba reaalse ehitustegevuseni veel ligikaudu 50 kilomeetril Rail Balticu põhitrassist,“ märkis Salomets.
Raplamaa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustööd algavad Harju ja Rapla maakonna piirilt ning lõpevad Loone külas Kohila vallas. Kogu ehituslõigu pikkuseks on 9,4 kilomeetrit. Keskmiselt on põhitrassi muldkeha laiuseks 15 meetrit. Lepingu raames ehitatakse lisaks põhitrassi muldkehale seitse suuremat rajatist (üks ökodukt, viis maanteeviadukti ja üks kergliiklustee tunnel). Põhitrassi muldkeha ehitamise käigus luuakse ka valmisolek Rail Balticu Kohila kohaliku peatuse rajamiseks.
Raudtee põhitrassi ehitamiseks vajalikud raadamistööd on sel lõigul suuresti teostatud, jäänud on vaid Kohila liiklussõlme rajamisega seotud tööd. Koostöös maa-ametiga on selles lõigus omandatud ligi 95% vajaolevatest maadest ning omandamisel on peamiselt vaid Kohila liiklussõlme rajamiseks vajalike kinnistute äralõiked.
I etapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu 60 miljonit eurot.
Raplamaa põhitrassi raudteetaristu II etapi ehitustööde käigus rajatakse 7,1 kilomeetrit raudtee muldkeha koos vajaliku drenaažiga, maaparandussüsteemid, kaks ökodukti, üks maanteeviadukt ja kaks raudteeviadukti ning ligi 5 kilomeetrit müratõkkeseinu. Teise etapi ehitustööde mahtu kuulub ka 224 meetri pikkune raudteesild.
Loone-Hagudi lõigul ristub tulevane Rail Balticu raudteetrass olemasoleva Edelaraudtee koridoriga. Pureva raudteeviadukti rajamisega suunatakse Edelaraudtee üle Rail Balticu trassi. Kokku ehitatakse selle lõigu koosseisus kuus suuremat rajatist (sh Edelaraudtee rajatised): Keila jõe raudteesild pikkusega 224 meetrit; Mälivere maanteeviadukt pikkusega 112 meetrit; Pureva raudteeviadukt pikkusega 107 meetrit (Edelaraudtee); Tamme raudteeviadukt pikkusega 16 meetrit; Röa ökodukt pikkusega 115 meetrit (Rail Balticu raudteetaristul); Röa ökodukt pikkusega 114 meetrit (Edelaraudtee).
Lisaks rajatakse ligikaudu 10 kilomeetrit hooldus- ja juurdepääsuteid.
II etapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu 47 miljonit eurot.
Ehituslepinguid finantseeritakse 85% ulatuses Euroopa ühendamise rahastust. Tänavu suvel alguse saavad ehitustööd peaksid lepingu järgi nendel lõikudel lõppema 2027. aasta sügiseks.

Seotud lood

Uudised
  • 21.02.24, 09:16
Veskimäe: teedesektor peab ellujäämiseks ennast ümber profileerima
Olukorras, kus riik on teedesektori sisuliselt ainuke tellija, on erinevate turumahtude 50-70%lise kärpimise näol tegu jõuvõttega, kus kontaktaladel visatakse kiirelt valge rätik ringi. Rail Balticast saab sektori jaoks lähiaastatel peamine tellija - nii et kes tahab ellu jääda, peab ennast ümber profileerima, näeb Verstoni juht Veiko Veskimäe tulevikku.
Uudised
  • 21.02.24, 10:29
Teedehitajate Käibe TOP50: kokkuvõttes kasv puudus
Teede- ja platside ehituses kasvas koondkäive aasta lõikes vaid 2%, mis inflatsiooni arvestades on pigem langus. Samas ettevõtete lõikes on tulemus kõikuv, osad olid juba märgatavas languses, teistel kasv jätkus. Toome esile 2023. aastal 50 enim käivet näidanud ettevõtet ja kas nad olid veel kasvu- või langustrendis.
Uudised
  • 21.02.24, 08:46
KPMG: riik suunab taristuehituse kümne aasta madalseisu
Aastad 2024 ja 2025 kujunevad riigi plaanide kohaselt teedeehituse viimase kümne aasta absoluutseks madalseisuks. Kõrgete intresside ja kasvavate palkade surve sunnib omakorda teedeehitajaid töötajate arvu vähendama, analüüsis olukorda KPMG audititeenuste juht Indrek Alliksaar.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.11.24, 18:01
Maailma suurim kaablitootja Prysmian keskendub aina enam täislahendustele
Maailma suurim kaablitootja Prysmian on tutvustamas kontserni uut äristrateegiat, millega liigutakse kaablitootjast täislahenduste pakkujaks. Ettevõtte juhi Massimo Battaini sõnul on viieaastase äristrateegia Connect to Lead eesmärk ära kasutada praegust turupositsiooni oma tugevuste arendamiseks ja kindlustamiseks ning olla eestvedaja kaablitööstuse innovatsioonis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele