Ehitussektor seisab suurte muutuste lävel – enne kopa maasse löömist tuleb hakata arvestama ehitise elukaart ja arvutama hoonete süsiniku jalajälge kuni elukaare lõpuni. Suur osa selles on energiatõhusatel ehitusmaterjalidel ja võimalusel neid ka hiljem taaskasutada.
Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor ja energiatõhususe ekspert Anti Hamburg ning Eesti Kunstiakadeemia noorte arhitektide rühmitus 1 + X esindaja Aneth Traumann. Foto: Teeli Remmelg
Millised suuremad muutused seisavad ees ehitussektoril ja kas näiteks põhk võib saada energiatõhusaks alternatiiviks keemilistele soojustusmaterjalidele, sellest arutlevad saates „Eetris on ehitusuudised“ Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor ja energiatõhususe ekspert Anti Hamburg ning Eesti Kunstiakadeemia noorte arhitektide rühmitus 1 + X esindaja Aneth Traumann.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.