Sõjaline mobiilsus toob Eesti tee-ehitusse üle 40 miljoni
2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvoorust saab Eesti 41 miljonit eurot Via Baltica teelõigu tarbeks, see on pool Päädeva–Konuvere 13,2 kilomeetri pikkuse teelõigu maksumusest.
Eile kinnitas Euroopa Komisjon kohtumisel kinnitas Euroopa Ühendamise Rahastu 2023. aasta sõjalise mobiilsuse taotlusvooru tulemused, kust Eesti sai rahastuse Via Baltical asuv teelõik. Selle kogumaksumus on 82 miljonit eurot, millest pool tuleb Euroopa Ühendamise Rahastust, teatas kliimaministeerium.
Teedeehituse valdkonna viimase nelja kvartali koondkäive kolmandas kvartalis oli 767,4 miljonit eurot ja see kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,6%. Toome esile 50 suurema käibega teedeehituse ettevõtet ja kelle käive kasvas või kahanes aasta varesemaga võrreldes.
Riik investeerib maanteedesse järgmisel neljal aastal keskmiselt 170 miljonit aastas, ehk ainult ühe kolmandiku vajaminevast. Seejuures säilitamise ja arendamise vaates vaid ühe neljandiku vajaminevast, kommenteeris ASi Trev-2 Grupi juhataja Sven Pertens riigi teehoiu rahastuskava.
"Miks peaks välisinvestor eelistama Tallinna või Pärnut Gdanskile või Valenciale?"
Eesti ja Läti on jätnud meie üliolulise transpordikoridori ehk Via Baltica arendamise unarusse, see-eest saavad leedulased paari aasta pärast uhkelt öelda, et Kaunasest algab Euroopa, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Tänu oma kõrgele kvaliteedile, laiale lisavarustuse valikule, mugavale kasutusele ning esteetilisele välimusele on just Roto katuseaknad muutunud üheks eelistatumaks valikuks pööningute muutmisel eluruumideks.