Plaanitav varjumiskohtade nõue tõstab uute arenduste ehitushindu

Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.

“Aasta-aastalt on ehitustööde töövõtulepingud liikunud sammhaaval ebavõrdseks,” ütles ehitusettevõtjate liidu juhatuse esimees Kaupo Kolsar.

Kaitseministeerium valis Eestis välja viis paika, kuhu on plaanis rajada kaitsetööstuslinnak ja laskemoona tootmine. Investeeringuks planeeritakse 150 miljoni eurot.

27. oktoobril Ehitusuudistes avaldatud artiklis "Betoon on suur süsinikuladu" toodi välja, et betoon seob oma eluea jooksul peaaegu kogu CO2, mis on eraldunud tsemendi tootmisel. Tekib küsimus, miks hoonete süsinikujälje arvutustes seda arvesse ei võeta. Kas ehitusmaterjalide ja hoonete piirnormide arvutuse pahatahtlik eesmärk on betoonitööstus lihtsalt välja suretada või on olukorrale mõni muu selgitus, analüüsib ehituse süsinikujälje ekspert ja LCA Support juht Anni Oviir.

KredExi rekonstrueerimistoetus aastateks 2022–2027 on suunatud korterelamute terviklikule rekonstrueerimisele, et parandada hoonete energiatõhusust, pikendada nende eluiga ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Vahel jääb aga ühistu liikmetel või arhitektil otsuse tegemisel puudu kogemustest ja teadmistest, millist fassaadilahendust oleks mõistlik eelistada.