Galerii: Taristuehitajad otsisid innovatsiooni ja C0₂ jalajälge

Kliimaministeeriumi esindaja Eva Killar tõi välja koalitsioonileppe eesmärgid, milles oli esikohal, et 2% kõigist riigihangetest tuleb suunata innovatiivsete lahenduste hankimisele. Samuti on laual puidu väärindamine, elektrisõidukite kasv ja materjalide taaskasutamine, muuhulgas läbi riigihangete. Siiski loodetakse hoida balanssi majanduse ja roheleppe vahel, et eesmärkide täitmisega ei tõmmataks ettevõtetel hinge kinni. Aga ajakava on üsna kiire ja peab tempokalt liikuma, sest siht on uus kliimaseaduse eelnõu valmis saada juba järgmise aasta septembriks.

Eesti Taristuehituse Liidu juht Indrek Pappel tõi esile mure, et teedeehitus on endiselt alarahastuses. Siiski on näha arengut Rail Balticu ja kaitseinvesteeringute ehituses, käima läheb esimene Allianssi leping. Samuti on kasvu oodata energeetika, eriti roheenergeetika sektori investeeringud, nt tuuleparkide taristud. Oluline suundumus turul on roheline mõtteviis – kas ja kuidas saaks asfaldi rohelisemaks, mille ühed märksõnad on ligniin ja Fibenol. Samuti loodetakse kiirendada innovatsiooniliste hangete kasutust: projekteerimine-ehitus ja alliansshanked koos keskkonnahoiu kriteeriumitega.

Transpordiameti peadirektor Priit Sauk tõdes, et kahjuks pole riigil endiselt taristuehituse pikka vaadet ja teehoiu kava kirjutatakse iga paari aasta lõikes ümber. Uues Teehoiu rahastamise kavas aastateks 2024-2027 on suurem osa teevõrgu säilitamisele kui arendamisele suunatud, näiteks ei ehitata järgmisel kolm aastat ühtegi kruusakattega teed tolmuvabaks. Teehoiu rahastamise vajaduse ja tegelikkuse vahel laiutab endiselt 150-200 miljoniline auk.

Arutlusringis heitis Enefit Poweri juht Andres Vainola õhku väljakutse, et kas meil on ikka mõistlik nii suures mahus teha tuuleparke, äkki oleks mõttekas naabritest eristuda ja ehitada enam salvestusvõimsusi ja nutikaid võrku, sest kui tuult ei ole, siis ka lähiriikide tuulepargid ka seisavad ning hinda läheb salvestatud energia.

RKIK Lõuna taristuportfelli juht Peeter Karja sõnul on energia julgeoleku küsimus ja ilma taristuehitajatega ei saa midagi arendada ja kaitseinvesteeringute raha püütakse tuua võimalikult kiiresti turule. Kaitseinvesteeringute Keskusel on tulekul mitmeid avalikke hankeid ja nende kohta võib julgelt infot küsida.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets ütles optimistlikult, et 2030 aastaks raudtee valmis saada oleks tehniliselt võimalik, kui selleks maksimaalselt kasutada olemasolevaid finantsvahendeid, praktikas tuleb aga näidata, et suudad neid õigesti kasutada. Suurim väljakutse on endiselt aeg, ajastus ja paindlikumaid hankevorme - lühikeste hangetega ei pruugi ehitus Tootsist edasi liikuda piisavalt kiires tempos.

Andres Vainola pakkus kohe abiks, et nad on valmis andma muldkehade ehituseks aherainet, mis aitab säästa ka keskkonda, sest selle arvelt ei peaks lähikonnas uusi karjääre avada.

Ka Verstoni innovatsioonijuht Sven Sillamäe rõhutas, et rohepööre ei pea olema kallis ja C0₂ jalajälg on liiga abstraktne mõiste, selle asemel peaks vaatama suuremat pilti ning ka maavarade kaevandmine on inimestele mõistetavam asi. Samuti peaksime keskmesse seadma elukvaliteedi parandamise, mitte keskenduma kallistele (näiteks biokütuse) lahendustele.

Ka konverentsi lõpetavas arutlusringis otsiti vastust maavarade säästlikule kasutamisele. Eesti Maavarade Grupp juhatuse liige Jan Johanson ütles, et kehvemaid materjale võiks väärindada küll kvaliteetsemaks, kuid hankekorraldus on nii üles ehitatud, et seda ei jõua enam töö käigus teha. Samuti vajaks väärindus suuremat oskusteavet.

TREV-2 Grupi juhi Sven Pertensi sõnul on nemad hakanud juba enda karjäärides väärindama, näiteks erineva kvaliteediga materjale segama. Uusi karjääre avada ei ole enam lihtne, sest meedias ja inimeste seas levivad just halvad kogemused, et see on kellegi kitsas ärihuvi. Riik peaks enam jagama suurt vaadet, et kuidas see on inimeste huvides, kes ise taristuteenuseid tarbivad.

Ka Eesti Geoloogiateenistuse osakonna juhataja Tiit Kaasik tunnistas, et kohalikud omavalitsused ja inimesed on tundlikud uute kaevanduste avamise suhtes. Siiski on valmimas koostöös Harjumaa planeeringute eskiis, töös on Pärnu- ja Raplamaa maavarade teemaplaneeringud.

Lõpuks tõdeti, et oluline on kohalike elanike parem teavitus, kui pika aja peale on tööd planeeritud ja mis kasu kohalik kogukond sellest saab. Halvad näited hakkavad meedias ja inimeste seas oma elu elama ja rohkem tuleks tuua esile häid näiteid maapõuepoliitikast, innovatsioonist ning riigi ja valla heast koostööst.

Konverentsil autasustati Äripäeva Taristuehituse TOPi võitjaid:

1. koht Connecto Eesti AS

2. koht Elero AS

3. Kagu Elekter OÜ

Vaata täielikku TOPi edetabelit siit

Päeva juhtis asjatundlikult Kaarel Kose.

Vaata ka fotogaleriid, autor Raul Mee.