Energeetika valdkond on ajalooliselt olnud vägagi meestekeskne, kuid tegelikult ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Inseneriharidusega noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill (28) on üle viie aasta töötanud Enefit Greenis – alustas praktikandina ja tegutseb praegu taastuvenergia projektijuhina. Hoolimata stereotüüpidest ei tunne Elise, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid kui meeskolleegidel.
- Hoolimata sellest, et tihti nähakse inseneeriat meeste erialana, kohtab Elise oma töös naisi peaaegu sama palju kui mehi. Foto: KORSTENFILMS
Gümnaasiumis käies tundis Elise, et oli tugevam reaalainetes, kuid ise nautis pigem humanitaaraineid. Seega proovis ta enne lõplikku erialavalikut kätt eri suundadel – näiteks ajakirjaniku ameti sobivust testis ta koolilehe peatoimetajana ja gümnaasiumi lõputööd tehes otsustas arhitektuuri uurimise kasuks, et tutvuda lähemalt kunstiajalooga. Paralleelselt tundis Elise huvi ka energeetika vastu. “Ma arvan, et tõenäoliselt on kõik inimesed mingil hetkel elus mõelnud, et tuumaenergia on põnev,” mõtiskles ta. Läks nii, et kaheteistkümnendas klassis sattus ta vaatama videot lainetest elektrienergia tootmise kohta ja sel hetkel käis temas ka esimene klikk, et taastuvenergeetikast võiks saada tulevane eriala.
Seotud lood
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Eesti ehitussektor januneb innovatsiooni järele. Puudulik õpe ja iganenud regulatsioonid ei motiveeri arendajaid ehituses uusi lahendusi ja materjale kasutusele võtma, kirjutab elukondliku kinnisvara arendusettevõtte Arco Vara juht Miko Niinemäe.
Tavatingimustes on üsna erakordne, kui tellija kogub turult uusi pakkumisi juba alustatud projekteerimistööde lõpuetappide läbiviimiseks, tunnistasid Tõnu Kutsar ja Kristo Riimaa EULE Inseneribüroost. Samas ei pelga nad, et töö laualt ära kaoks: nende tiim on tänavu ajusid ragistanud juba uue Tallinna haigla ja mitmete kaitseväe projektide kallal.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.