Energeetika valdkond on ajalooliselt olnud vägagi meestekeskne, kuid tegelikult ei ole elekter ja inseneeria sugugi vaid meeste pärusmaa. Inseneriharidusega noor energeetikavaldkonna ekspert Elise Johanna Lill (28) on üle viie aasta töötanud Enefit Greenis – alustas praktikandina ja tegutseb praegu taastuvenergia projektijuhina. Hoolimata stereotüüpidest ei tunne Elise, et inseneritöös oleks tal vähem eeliseid kui meeskolleegidel.

- Hoolimata sellest, et tihti nähakse inseneeriat meeste erialana, kohtab Elise oma töös naisi peaaegu sama palju kui mehi. Foto: KORSTENFILMS
Gümnaasiumis käies tundis Elise, et oli tugevam reaalainetes, kuid ise nautis pigem humanitaaraineid. Seega proovis ta enne lõplikku erialavalikut kätt eri suundadel – näiteks ajakirjaniku ameti sobivust testis ta koolilehe peatoimetajana ja gümnaasiumi lõputööd tehes otsustas arhitektuuri uurimise kasuks, et tutvuda lähemalt kunstiajalooga. Paralleelselt tundis Elise huvi ka energeetika vastu. “Ma arvan, et tõenäoliselt on kõik inimesed mingil hetkel elus mõelnud, et tuumaenergia on põnev,” mõtiskles ta. Läks nii, et kaheteistkümnendas klassis sattus ta vaatama videot lainetest elektrienergia tootmise kohta ja sel hetkel käis temas ka esimene klikk, et taastuvenergeetikast võiks saada tulevane eriala.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Inseneride Liidu värske analüüsi kohaselt ei ole Eestis süsteemset plaani majanduskasvu takistava inseneride põua lahendamiseks, aga meiega samal ajal probleemi teadvustanud Leedu on juba oma haridussüsteemi oluliselt muutmas.
Eesti ehitussektor januneb innovatsiooni järele. Puudulik õpe ja iganenud regulatsioonid ei motiveeri arendajaid ehituses uusi lahendusi ja materjale kasutusele võtma, kirjutab elukondliku kinnisvara arendusettevõtte Arco Vara juht Miko Niinemäe.
Tavatingimustes on üsna erakordne, kui tellija kogub turult uusi pakkumisi juba alustatud projekteerimistööde lõpuetappide läbiviimiseks, tunnistasid Tõnu Kutsar ja Kristo Riimaa EULE Inseneribüroost. Samas ei pelga nad, et töö laualt ära kaoks: nende tiim on tänavu ajusid ragistanud juba uue Tallinna haigla ja mitmete kaitseväe projektide kallal.
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.