Kas ehituse infomudelite rakendamine on kallis?

Kuigi peaks olema vastupidi, põrkame selle paradoksi vastu ikka ja jälle.

Lühidalt jagunevad turuosalised kaheks. Ühed on need, kes arvavad, et BIM on liiga kallis, aga teevad samal ajal palju rasket tööd nõuete täitmiseks, mõtlemata läbi, mida ja miks nad teevad. Teised, kes on oma töö ära optimeerinud ütlevad, et BIM-i kasutamine protsessides on hoopis kokkuhoid. Lühidalt: rumalalt BIM-i pärast tehtud BIM ongi kallis ja peabki olema, aga läbimõeldud BIM annab märkimisväärset kokkuhoidu. Kummal poolel Sina sooviksid olla?

Olen möödunud aasta jooksul selle teema üle mõtisklenud ja viinud läbi ka väikese uurimuse, et teada saada, kus peitub tõde. Vaadates BIM mudelitesse ja protsessidesse rohujuure tasandil, mõistsin kiiresti, et probleem on paljudele juhtudel selles, et lihtsast teadmatusest on BIM alusfailide seadistus nõrk ja tihti kogu BIM protsess seatud üles valedel põhimõtetel. On selge, et kui mängid jalgpalli, ei saa kasutada golfi reegleid. Samasugust mõtteviisi muutust nõuab 2D projekteerimiselt ja ehitamiselt üleminek BIM protsessidele. Tõin nimelt välja ka ehitamise, sest BIM pole kaugeltki ainult projekteerijate pärusmaa nagu tihti arvatakse.

BIM-iga seostatakse igasuguseid lisanõudeid, mida tihti täidetakse kõige ebaökonoomsemal viisil. Kulutatakse tunde rumala töö peale, selle asemel, et panna aega oma tarkvara algseadete parendamise peale ja võita aega järgnevatelt sammudelt.

Turuosalised, kes on oma alusfailid ja protsessid paika saanud, ütlevad BIM nõuete täitmise peale: "Jah me teeme seda niikuinii, sest see on automatiseeritud protsess. See automatiseerib minu enda tööd". Teatavat lisakulu võib tuua ainult karmide etteantud struktuuriga infosisunõuete täitmine, mis eeldab lisainfo sisestamist. See info aga annab märkimisväärset kokkuhoidu ehituse ja halduse faasis.

Selleks, et BIM protsess õnnestuks nii ehituse kui projekteerimise faasis, tasub kaasata spetsialiste. Kujutage ette, kui peaksite õppima autoga sõitma esimest korda aktiivses liikluses, ilma, et keegi teid juhendaks. Ilmselt lõppeks see liiklusõnnetusega. Kas sellisel juhul on süüdi auto, kui juht endale õpetajat ei otsinud ja lihtsalt oskamatusest avarii tegi? BIM protsessiga kipub olema sarnane olukord: proovitakse, sõidetakse kraavi ja öeldakse, et BIM on jama, analüüsimata seejuures enda käitumist ja protsesse.

Spetsialisti kaasamine on tulevikus ettevõttele tasuv. Oletame, et spetsialisti päeva hind on 700 eurot. Selle raha eest saab teostada palju automatiseerimist. Projekteerija tunnihind on 35 eurot. Kui töövahendi parema seadistuse pealt võidab projekteerija edaspidi iga päev 10 minutit, tähendab see näiteks kahe aasta perspektiivis 10x 250x2/60=82 tundi ja 82x35=2870 eurot.

Viimase aja tendents on olnud, et väikese ja keskmise suurusega ehitus- ja projekteerimisettevõtted on pöördunud meie poole ja palunud abi BIM projektidega alustamisel . Hea on näha, et enamus neist on mõelnud ennast välja müüdist, et BIM on suurtele firmadele ja suurtele objektidele. Üks meie klient alustas BIM tehnoloogia abil kaheksa korteriga ridaelamu projekteerimist ja ehitamist. Milline oli tulemus? Hammustatud tükk ei ajanud suud lõhki, õppeprotsess oli kiire ja lõpptulemus oli kõigi osapoolte jaoks meeldiv, hariv ja kasulik. Projekteerimise projektjuht ütleb, et tema jaoks on BIM-i puhul - võrreldes 2D-ga - suhtlus automatiseeritum ning nii visuaalne kui tehniline ülevaade projektist võrreldamatult parem.

Elu on näidanud, et tihtipeale on meie turuosalistel olemas väga võimekad tarkvarad, aga neid ei osata kasutada, sest uutesse funktsioonidesse süvenemine nõuab aega ja entusiasmi. Lisaks juhitakse protsessi vanade reeglite järgi või võetakse endale liiga suur projekt, mida juhtida.

Siinkohal on mul soovitus juhtidele ja otsustajatele: kui võtate kasutusele BIM-i, siis viige ennast teemaga kurssi ja ärge püüdke vanade reeglite järgi uut protsessi juhtida. Kahjuks on selline käitumismuster vägagi levinud ning tagab totaalse ebaõnnestumise.

Valdavalt vaatavad Eesti ehitusettevõtete juhid BIM teemadest mööda. Avalikkuses küll räägitakse, et meie ettevõte kasutab BIM-i ja on innovaatiline, aga sisuliselt puudub igasugune pädevus ja huvi selles valdkonnas. Vahel isegi taunitakse uuendusmeelseid lahendusi oma töötajate ees.

On olnud olukordasid, kus nooreealine inimene läheb ehitussektorisse tööle ja soovib kasutada uusi lahendusi, et enda ja kolleegide elu lihtsamaks teha. Võibolla on noorel olemas isegi sellekohased teadmised ning oskused, kuid otsene juht mõistab hukka tema initsiatiivi, sest kunagi pole nii tehtud.

Uus tehnoloogia on juhtidele võõras ja mugavustsoonist väljas, sellepärast keeldutakse suurest teadmatusest uutest ideedest ja ettepanekutest, mis võiks tulevikus ettevõttele palju tulu teenida. Selline käitumine pole kindlasti tahtlik: ehitussektoris ongi alati kiire ja uuendustega tegelemine kipub tahtmatult jääma tegevuste nimekirjas viimaste sekka.

Neid mõõdistatakse palju, aga nende tegelik potentsiaal on palju suurem, kui me praegu kasutada oskame. Olen ehituse juhtimise kogemusega ja mõistan punktipilvede kasutamise võimalusi. Siiani ma ei mõista, miks 2020. aastal peaks ehitusplatsil mõõdistustöödeks kasutama klassikalist geodeeti, kui see mõõdistamine saaks olla palju soodsam, kiirem ja põhjalikum. See näitab, et oleme ehitusektoris harjumuse ohvrid ning väldime katsetada uusi meetodeid. Seeläbi põletame jäärapäises järjekindluses raha ja aega.

Siiski pole olukord lootusetu. Ehituse digitaliseerimise võidukäiku näitab ka asjaolu, et Eesti Digitaalehituse Klaster on kasvanud ja sisuline arutelu erinevate edumeelsete ettevõtete vahel on tõesti intensiivne. „Uus reaalsus“ pole mitte ainult tehniliselt BIM, vaid ka avatud ja partnerlusele suunatud mõtteviis, mida uue generatsiooni ehitusettevõtetes väga jõuliselt juba tunda saab.

Kui soovid saada värskeid mõtteid ja motivatsioonilaengut uuendustega alustamiseks registreeru koolitusele BIM-i efektiivne rakendamine ehituses SIIT.