Puidutööstuse TOPi võitja: edu tõi pikaaegne töö klientidega

Ettevõtte tegevjuhi Raul Kinksi sõnul tingis edu pikaaegne töö klientidega, kuigi saavutatud tulemusi õõnestab Eesti tootjavaenulik poliitika ning ettevõtjate jaoks ebasõbralikud seadused.

„Meie jaoks oli 2018. aastal väljakutseks saematerjali kõrge hind ja vajaliku sortimendi kättesaadavus. Jätkuvalt on probleemiks sisendhindade nagu tööjõukulu, elekter ja kütus liiga kiire tõus, mida konkurentsitingimustes ei saa hinna sisse arvestada ja teiselt poolt ei ole võimalik efektiivsust nii kiiresti tõsta, kui kulud eest ära jooksevad,” nendib Kinks, lisades, et probleemseks kohaks on ka tööjõupuudus – lihtsalt ei ole kedagi, kes tahaks tehases või tootmises tööd teha. „Meie tööjõupoliitika ehk tegelikult töötute tööle suunamise poliitika on täiesti puudulik. Kui maapiirkondades ringi vaadata, on seal nimekiri abiraha saavatest töötutest, kes ei kavatsegi tööle minna. Ehk võiks siin korda karmistada?”

Üheks oluliseks mõjutajaks tööstuses ja tootmises on aga Kinksi sõnul olnud elektrienergia hind, mis sõltub eelkõige poliitikast. „Elektri hind on tootmise jaoks 3-4 aastaga tõusnud 50%. Normaalse tootmise efektiivsuse kasvu juures on võimalik aastas toote hinda panna maksimaalselt paariprotsendilist sisendkulu tõusu. Elektri tegelik hinnatõus on olnud aga normaalsusest kordades suurem, kusjuures nii Soomes kui ka Norras saab täna elektrit odavamat! Siin peaksid küll poliitikud seisma eelkõige omamaise tootmise eest ja mitte seadma pimesi ning analüüsimata populistlikke eesmärke, kus kodumaise tootmise konkurentsivõime kannatab. Kokkuvõttes annavad väljaspool Tallinna tööd ikkagi tootmisettevõtted, mis peavad ellu jääma tihedas konkurentsis maailmaturul. Pealinnas on tore teha igasuguseid tulevikuplaane, aga need kipuvad reaalsest elust kaugele jääma.”

Lisaks on Kinksi sõnul palju ka konkreetseid konkurentsivõimet pärssivaid regulatsioone, kus millegipärast on ühed asjad lubatud Rootsis ja Soomes, kuid mitte Eestis. Näiteks võib tuua veoste puhul maksimaalse autorongi teljekoormuse – Rootsis võib autole panna kaks majamoodulit, Eesti mitte. Või erisoodustusega diiselkütte kasutamine tõstukites ja hoonete kütmisel.

Astel Modular projekteerib ja toodab energiasäästlikke moodulmaju arendajatele, ehitusfirmadele ja teistele äriklientidele. Ettevõtte tootmisüksustes on enam kui 8000 m2 tootmispinda.

Käesolev aasta on tegevjuhi sõnul läinud planeeritult ja aasta kokkuvõttes on üldised eesmärgid täidetud. „Hetkel on tooraine ehk saematerjali kättesaadavus hea ning hind mõistlik,” nendib ta. „Ekspordime kogu toodangu, põhiturud on Põhjamaad ja Euroopa. Konkurents tiheneb iga päevaga ja järjest raskem on püsida konkurentsis, kuna moodulmajade ja puitmajade valdkonnas on Eesti tootmiseelis kadumas seoses sisendhindade liiga kiire tõusuga.”

Väga suuri investeeringuid Astel Modularil lähiajal plaanis ei ole, jätkatakse hetkel jooksvate investeeringutega ja plaanitakse pigem realiseerida kasumlikkust kui planeerida väga suurt kasvu.