Puitu väärindav Lemeks teenis mullu 12,63 miljonit eurot kasumit

AS Lemeks teenis mullu 146,38 miljoni eurose käibe juures 12,63 miljonit eurot tegevuskasumit. 2017. aastal oli ettevõtte müügitulu 129,29 miljonit ja tegevuskasum 10,69 miljonit eurot. 2017. ja 2018. majandusaasta võrdluses ettevõtte müügitulu kasvas aastaga 13,22% ja tegevuskasumi rentaablus oli 8,62%.

Tööstusettevõtteid koondavasse Lemeks Gruppi kuuluvad puitu väärindavad ettevõtted Palmeko, Pinest, Viiratsi, Aegviidu ja Viru-Nigula saeveskid; Tarmeko grupiga kahasse rajatav vineeritehas Estonian Plywood ning liskas tegeleb ettevõte ka metsamajandamisega oma 14 500 hektariliselt metsamaal ja põllumajanduses teraviljakasvatamisega.

Ettevõtte majandusaruandes on välja toodud ülevaade Lemeks Gruppi tootmisest koos Viiratsi, Aegviidu, Viru-Nigula saeveskitega 2018. aasta kohta alljärgnevalt:

• ümarmetsamaterjali müüdi 843 000 tm;

• tselluloosihaket ning erinevat haket bioenergeetika tarbeks toodeti ja müüdi 831 000 m³;

• saematerjali toodeti ja müüdi 257 000 m³;

• ümarfreesitud puidust aiatooteid toodeti ja müüdi 21 000 m³;

• puitmaju toodeti ja müüdi 53 000 m³;

• liimtalasid, liimpalke, teisi liimpuittooteid toodeti ja müüdi 78 000 m³;

• puidust mänguväljakuid toodeti ja müüdi 8 000 tk;

• küttegraanuleid toodeti ja müüdi 46 000 t;

• teravilja ja õlikultuure toodeti ja müüdi 6 000 t.

Liskas mainitakse aruandes, et Eesti majanduskeskkonda mõjutas mullu üldiselt sisendite jätkuv kallinemine: ennekõike tööjõud, ehitussektori kuumenemine ja kallinemise märke näitav laenuraha. Metsa- ja puidusektorit mõjutasid enim kõrged hinnad praktiliselt kõigi puuliikide osas ümarsortimentides, mõningasel määral ka kõrge saematerjali hind. Hinnad hakkasid tõusma juba 2017. aasta 4. kvartalis ja erakordne oli see, et püsisid kõrgel valdavalt 4 kvartalit. Alles viimases kvartalis oli näha mõningast hinnalangust. Erakordselt kuiv suvi võimaldas raiuda ka soisematelt aladelt.

Ettevõte peab metsa ja puidutööstust oluliseks tööandjaks Eestis. Endiselt on sektor riigi ekspordi-, impordibilansi suurim tasakaalustaja, samuti on suurim tööandja maapiirkondades. Eeldada võib, et metsa ja puidutööstusega kaasnevate ja seotud majandusharudega koos moodustab sektor veelgi olulisema osa tööhõivest ja lisandväärtuse loomisest väljaspool kahte tõmbekeskust.

Allikas: Äripäeva infopank