Kurnitski: käitume ehituses rehepaplikult

Kurnitski sõnul näitavad need numbrid, et ühelt poolt peab tegelema kasvuhoonegaaside heitmega, teisalt energiatõhususega, mida mõõdetakse lõpptarbimise või primaarenergia kasutamisega ning kolmandaks taastuvenergiaga. “Euroopa Liit on valinud sellise kolmikjaotuse, et midagi toimuks kõigis sektorites – need kolm paralleelset meetmete plokki peaks viima selleni, et kõik töötavad samas suunas.”

Ta jätkas, et liginullenergia hooned ja hoonefondi energiakasutus läheb kõige teravamalt energiatõhususe alla. “Mis on ELi tasemel olnud kõige keerulisem.” See, et hoonetesse tuleb rohkem taastuvenergiat, aitab omakorda kaasa energiakasutuse vähenemisele, aidates ühtlasi vähendada CO2- heitmeid. Ka sellega, kui paraneb olemasoleva hoonefondi eneriatõhusus, väheneb oluliselt kasvuhoonegaaside heitmete hulk.

Kurnitski sõnul vaatab liginullenergia tulevikku – et praegu ehitatavad hooned ei hakkaks tulevikus heitmeid liiga palju juurde tekitama ja tegu on ennetava tegevusega. “Eestis ei ole nähtud võib-olla seda seost, et me vähendame sellega kasvuhoonegaase ja aitame kliimamuutuse vastu võitlemisele kaasa, mis siis, et energiatõhususe teema on meil majandusliku kasu peale üles ehitatud – ehitame nii energiatõhusalt, kui on majanduslikult tasuv, räägime kulutõhususest ja kuluoptimaalsusest jne.”

Kurnitski sõnul on Eesti energiapoliitikat läbi aegade iseloomustanud majandusliku kasu ja energiasäästu sidumine. “Oleme mõnes mõttes nagu rehepapid – me ei taha teha ühtegi liigutust, et kliimasoojenemist pidurdada, aga ajame taga viimast kui senti, et parandada tõhusust, et sellega energiat kokku hoida.” Tulemus on tema sõnul õnneks sama.

Hoonete energiatõhususega seotud teemad on fookuses 19. märtsil toimuval konverentsil Säästlik Hoone 2019. Pane ennast kirja SIIN.