Eesti Arhitektide Liidu kuraatornäituse “Liginull” avamisel toimunud vestlusringis otsiti vastuseid küsimustele, milline on Eesti hoonesektori panus kasvuhoonegaaside heitmetesse ja mida teha, et meie jalajälg vähenema hakkaks.

- Jüri Rass, kes on ehituse asekantslerina energiatõhususe teemadega tegelenud ministeeriumis alles aastajagu, tunnistas, et see on keerukas töö. Foto: Raul Mee, fotograaf
TalTechi hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ütles vestlusringis alustuseks, et kohe ajalooks saavad eesmärgid 20/20/20, mis asenduvad numbritega 45, 32,5 ja 32. Numbrid, millega edasi tööd tehakse, näitavad, et ühelt poolt peab tegelema kasvuhoonegaaside heitmega, teisalt energiatõhususega, mida mõõdetakse lõpptarbimise või primaarenergia kasutamisega ning kolmandaks taastuvenergiaga. “Euroopa Liit on valinud sellise kolmikjaotuse, et midagi toimuks kõigis sektorites – need kolm paralleelset meetmete plokki peaks viima selleni, et kõik töötavad samas suunas.”
Seotud lood
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.