Ehituse tehnoloogiakonverents tuleb juba kolmandat aastat järjest

Selle aasta tehnoloogiakonverentsil jagame palju kogemuslugusid ja uurimusi. Räägime uutest tehnoloogilistest lahendustest, saamaks uusi teadmisi teiste poolt juba läbi viidud töödest ja katsetustest.

Ehitusinfo modelleerimine ja haldamine leiab nüüdisaegses projekteerimis- ja ehitusprotsessis üha enam kasutust. Lisaks inseneri ja arhitekti erialastele teadmistele on olulised ka erialaülesed üldised oskused, nagu oskus ehitise digitaalset infomudelit kasutada, luua ja selle loomist juhtida. Millised on olulisimad kvalifikatsioonid BIM valdkonnas ja kuidas need on seotud olemasolevate kutsestandarditega? Erinevatest kompetentsidest BIM valdkonnas räägib TalTech ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Targo Kalamees.

Jätkame eelmist teemat vaatega tulevikku. Mudelprojekteerimine, infomudeli haldus ehitusplatsil ja tootmises on saanud mitmes Eesti ettevõttes igapäevatöö osaks. Kuid mida võib tuua meile tulevik, millised on suurriikide edulood ja uuenduslikud töövahendid? Tehnoloogia areng, info hulk ja nõudmised mudelitele aina kasvavad. Kuidas sellega toime tulla ja mis võib osutuda takistuseks? Näitena on konverentsil tutvustamisel Consolis grupi üleminek BIM-ile. CES Estonia, Rootsi osakonna juht Roman Kostrõkin kirjeldab kuidas rakendatakse BIM-i veelgi laiemalt tulevikus ning mida õppida tänasest.

Paljudes ettevõtetes on projekteerimise projektijuhtimise protsess ajale jalgu jäänud, takistades soovitud efektiivsuse saavutamist. Projekteerimisettevõttes Esplan välja töötatud abivahend ADC võimaldab projekteerida senisest 40 % efektiivsemalt, hoides kokku nii projektijuhtimisele kuluvat aega kui kulusid. Ettevõtte juht Kadi Metsmaa räägib, kuidas paindliku planeerimise põhimõtted ja tänapäevased programmid projekteerimise projektijuhile appi tulevad ning kuidas muuta projekteerimisprotsess poole tõhusamaks.

Tuleviku ehitussektori väljakutse on leida eelkõige keskkonnasäästlikud ehitusmaterjalid ning -tehnoloogiad. Ühtlasi tuleb silmas pidada seda, et hoone saavutatud energiatõhusus ning ehitusmaterjalide enda tootmiseks kulunud ressurss oleksid tasakaalus. Tehasemajade digitaliseerimisest kõnelev esineja on kinnitamisel.

Edasi suundume kogemuslugude juurde. Mullu sügisel avatud Viimsi riigigümnaasium on üks hoonetest Eestis, mille kohta ehitaja koostas ehitusaegseid muudatusi ja ehitustegevuse kestel tekkinud lisainformatsiooni kajastava teostusmudeli (as-built model). Teostusmudel on praktiline töövahend hoone haldusperioodil ning aitab oluliselt kaasa hoone haldus- ja hooldustegevuste digitaliseerimisel. Merko Ehitus mudelprojekteerimise projektijuht Alan Väli tutvustab enda kogemust mudelprojekteerimise tehnoloogia kasutamisest Viimsi Riigigümnaasiumi ehitamisel.

Teine kogemuslugu kajastab Tallinna lennujaama parkimismaja projekteerimist ja ehitust. Ligi 40 000 m2 parkimispinnaga hoone projekteerimine toimus 3D-mudelis, kuhu peatöövõtja ja tellija lisasid hiljem tehnosüsteemide ja eriosade lahendused ning arhitektuurse osa mudeli. Pärast ehitusperioodi jääb valmiv mudel kasutusse tellija Tallinna lennujaama soovil ka hoone ekspluatatsiooniperioodil. Kogu hoone projekti oli kohe alguses kaasatud ka ehitusekspertiis. Ehitustöödega alustati enne tööprojekti lõplikku valmimist: mitmekuuline ajaline kokkuhoid saavutati tänu sellele, et ettevõtte sees valmistati nii konstruktsioonide tööprojekt ja viidi see ka ellu. Esineb Infragate Eesti juhatuse liige Urmas Aaskivi.

Programmi on lisatud kolm uurimust. Esimene neist on Johan Urbeli lõputöö teemal „Ehitusinfo mudelite kasutamine ehituse ettevalmistusel“. Lõputöö käsitles eelarvestamisel kasutatavate mudelprojektidega seonduvaid võimalusi ja puudusi. Analüüsiti mudelprojektide andmesisu ning modelleerimise täpsust, mis mõjutavad ehituse eelarve koostamise protsessis ehitise visualiseerimist ning ehitismahtude arvutamist. Teemakäsitlus sisaldas pakkumisfaasis olevate mudelprojektide probleemide analüüsi vastavate andmesisu nõuete vastu. Analüüsides lähtuti vastavalt Riigi Kinnisvara AS ning Merko Ehitus Eesti AS lähteülesannete dokumentidest. Uuringus kajastati nõutud tööriista järgi modelleerimist, infosisaldust ning üldehituslikku ehitatavust. Lisaks analüüsile pakuti välja lahendusi ning modelleeriti näidismudel, mis on hea pakkumisfaasi mudel.

Ehitusinfo mudelite kasutamise levikuga lisandub täiendavaid viise selle informatsiooni visualiseerimiseks. Olemasolevad virtuaalreaalsuse süsteemid on tõestanud, kuidas läbi tajutavama visualiseerimise paraneb otsustajate ja hoone kavandajate vaheline suhtlus ning seeläbi soovitud lõpptulemuse saavutamine. Virtuaalreaalsus lahendustest ja nende kasutusvõimalustest ehitusvaldkonnas räägib Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Egert-Ronald Parts.

Päeva lõpetame Tarvo Milli doktoritöö tutvustava ettekandega, mille teemaks on „Laserskaneerimine ehituskonstruktsioonide mõõdistamisel“. Laserskaneerimise tehnoloogia võimaldab kiiret (ca miljon punkti sekundis) ja detailset ruumiliste seoste jäädvustamist. Mõõdistusandmed moodustavad ruumiandmete kogumi ehk punktipilve. Iga punkt punktipilves omab 3D asukohakoordinaati ja võimalusel ka pinna värvitooni.

Tänu andmekogumise kiirusele, andmete detailsusele ning andmete mitmekülgsele kasutusvõimalusele on laserskaneerimise tehnoloogia väga atraktiivne kogu ehituse valdkonnas, seal hulgas ka ehitiste haldamises (monitooringud jms). Ettekanne annab ülevaate laserskaneerimise kasutamise võimalustest, piirangutest aga ka eelistest erinevate ehituskonstruktsioonide mõõdistamisel.

Osalejatele väljastatavate TP-de hulk on selgumisel. Soovijatele väljastame seminaril osalemise kohta tunnistuse.