Kuidas raamatupidaja ja finantsjuhiga võrdväärselt kaasa rääkida?

Tinits esitab kogu finantsteema visuaalselt, piltide ja graafikutena. Tema materjalide seas on üks pilt, mis on Marguse sõnul eriti kasulik, sest sellele pildile mahub ära kogu finantsmaailm. Margus usub, et selle pildi järgi saab vaid mõne hetkega selgeks, kas ettevõte on veel 3 aasta pärast elus või ei. Muidugi eeldusel, et pildi proportsioonid vastavad tegelikkusele.

Margus ütleb, et juhid ja raamatupidajad räägivad erinevas keeles ja tajuvad finantsmaailma ka täiesti erinevalt. „Umbes nii nagu mehed ja naised pidavat tajuma autosid, mehed vaatavad auto marki ja naised värvi,“ lisab ta naljatades.

Kui tark on Eesti ettevõtja?

„Tarkus ja teadmised on erinevad asjad,“ ütleb Margus. „Eesti ettevõtjad ja juhid on päris targad, aga nad teavad vähe. Nad on taibukad ja võtavad kõike lennult, aga nende finantsalaste teadmiste baas on madal,“ tõdeb ta. „Enamus arvab, et nad teavad, mis on bilanss. Otsetõlkes on see ju lihtsalt tasakaal (balance inglise keeles). Aga kui ma nüüd küsin, mis on bilansis tasakaalus, siis vastab vähemalt 50% juhtidest, et need on kulud ja tulud. No ja siis tekib mul kohe küsimus, et kui kulud on tulud on tasakaalus, kui suur on siis kasum.“ Taolise arusaama taga tundub olevat ühelt poolt teadmiste puudus ja teiselt poolt lihtne loogika: bilanss on tähtis asi ja tulud-kulud on ka tähtsad, küllap nad siis kokku käivad. Aga päris nii lihtne see paraku pole.

Ka terminoloogiale on otsustanud Margus läheneda tavapärasest hoopis teisiti, esimestel koolituspäevadel ei tee ta finantskeelest juttugi. Sellised sõnad nagu aktiva, passiva, deebet, kreedit, konto saldo jne on esimesel päeval lausa keelatud. Tuleb rääkida eesti keeles, mis teeb enamusele osalejatest asja lihtsamaks, asjatundjatele pakub aga tõsist väljakutset ja aeg-ajalt ka oma seniste arusaamade ümberhindamist. Marguse eesmärk on teha esmalt asi piltlikult ja sisuliselt selgeks ja alles siis öelda, kuidas asjatundjad üht või teist nähtust nimetavad. „Ei ole erilist mõtet rääkida ei deebetist, kreeditist ega mingisugustest kontodest enne, kui inimesed ei tea, mida need sõnad praktikas tähendavad. Muidu juhtub see, et kui sa magad ühe definitsiooni maha, siis on juba kogu ülejäänud jutt kasutu,“ leiab Margus.

Kuidas selgitada lühidalt, mis on bilanss?

„Võtame näitena ühe korraliku tööstusettevõtte. Kust ettevõte raha saab? Omanikelt, võlausaldajatelt ja lõpuks ka klientidelt (vaata pilti). Aga kuhu ta selle raha paneb? Investeerib töövahenditesse (masinatesse, seadmetesse) ja kui need on olemas, siis on vaja objekti, mida töödelda (materjalid tooraine). Raha võib ka lihtsalt välja laenata. Enamasti kipub aga raha lihtsalt ära kuluma, läheb välja, ilma et midagi käegakatsutavat vastu saadaks. Kulud on midagi sellist, millest jäädakse ilma, bilansis on vastupidi. Bilanss on just see, mis võib küll muutuda ja teiseneda, aga on alles.“

Miks on finantsteadmised juhile hädavajalikud?

„Finantsteadmiste kooli eesmärk on kaotada müstifikatsioon finantsmaailma ümbert. Arusaam, et seal, kus algab raamatupidamine, lõppeb loogika, on väga vale.“ Naljatades lisab Margus, et kui juht õpib finantsmaailma mõistma võib raamatupidaja elu keeruliseks minna, sest nüüd hakkab pealik aru saama, kuidas asjad tegelikult käivad.

Finants- ja majandusarvestus ei aita teenida, selleks on turundus ja strateegia, psühholoogia ja tehnoloogia jms. Küll aga aitab see juba teenitud rahast ilmajäämist vältida ja mõista, kui kulutatakse liialt ning investeeritakse üle või hoopis valedesse kohtadesse. „Ma ei õpeta inimestele, kuidas raha teenida, ma õpetan, kuidas raha lugeda ja kuidas sellega ringi käia!“ ütleb Margus. Numbreid vaadates võiks iga juht aru saada, milliseid samme tasub astuda ja mis toob ainult kahju. Marguse arvates peaks ärijuhil olema piisavalt teadmisi, et finantsjuhtimise valdkonnas võrdväärselt kaasa rääkida ja raamatupidamises orienteeruda.

Aegade jooksul on Margus Tinitsa abiga omandanud oma äri- ja finantsteadmiste vundamendi rohkem kui tuhande Eesti ettevõtte ja asutuse juhid ja võtmeisikud. 2006. aastast on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent ja õpetab juhtide järelkasvule finantsaruannete analüüsi.

Autor: Keit Ausner, Äripäeva Akadeemia