Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sven Pertens: eurotoetused teevad taristuehituses kuni kolmandiku käibest
Pane tähele!
Sven Pertens räägib olukorrast taristuehituses 24. oktoobril toimuval Taristuehituse konverentsil.
Ettekanne teeb ülevaate taristuehituse turust üldisemalt – arengutest, prognoosidest ja ootustest. Millised on trendid ja kuidas kujunevad teedeehituse hinnad? Teehooldajad muutuste tuules- kui suur on konkurents, kuidas kujunevad hinnad ja mida toob kaasa Eesti Teede erastamine? Räägime ka taristuehituseks vajaminevate materjalide kvaliteedinõuetest, kaevandamislubadest, kas eelistada import- või kodumaist materjali. Üle ega ümber ei saa ka tööjõudu puudutavatest teemadest– kas kvalifitseeritud spetsialiste leiab Eesti turult või tuleb vaadata pigem piiri taha? Mida toovad Eesti teedeehitajale Rail Balticu hanked ja ehitus?
Pane ennast kirja SIIN.
"Otseselt mõjutavad ehitussektori käekäiku investeering hoonete energiatõhususe parandamisse ja teedesse, ühtekokku ligi 700 miljonit eurot, ehk pea viiendik eelarveperioodiks Eestile eraldatud toetusest,» rääkis ta. «Keskmiselt seega sada miljonit eurot eelarveperioodi iga aasta kohta, mis on omakorda umbes viis protsenti Eesti ehitussektori aastakäibest."
Pertens lisas, et eurotoetuse kaudne mõju majandusarengu, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edenemise ja tootlikkuse tõusuna on muidugi suurem. Tema hinnangul on Euroopa Liidu meetmed Eesti ehitussektorit märkimisväärselt elavdanud ja suurendanud seega sektori tööhõivet.
Taristuehituses on Euroopa Liidu toetuse osakaal väga kõikuv. Eelarveperioodi (praegu 2014–2020) algusaastatel rahastatakse ehitamist pigem Eesti riigieelarvest, perioodi lõpu poole kasvab Euroopa Liidu toetuse tähtsus.
"Tänavu moodustavad eurotoetusega projektid taristuehituses hinnanguliselt 20–30 protsenti sektori käibest. Võimalik, et järgnevatel aastatel veelgi enam. Üldehituses on eurorahaga projektide osakaal kindlasti väiksem," rääkis Pertens.
Trev2 Grupi juhi Sven Pertensi sõnul määrab ehitussektori käekäigu Eesti majanduse kasvukiirus ja see, kui palju suudab riik edaspidi hoonete ja rajatiste ehitamist tellida. "Koos eurotoetustega investeerib riik praegu teehoidu 300, paremal juhul 350 miljonit eurot aastas, mida on märkimisväärselt vähem, kui laekub riigieelarvesse kütuseaktsiisina," märkis ta nördimusega.
Loe täismahus artiklit Postimehest.
Seotud lood
Riias püüab pilke arhitekt Wilhelm Ludwig Bockslaffi loodud juugendstiilis kortermaja, mille renoveerimisel kasutati bauroc RENOVE plaate. Väljapaistva Riia arhitekti Wilhelm Ludwig Bockslaffi tööde hulgas on 30 mitmekorruselist elu- ja ühiskondlikku hoonet ning mitmeid tööstushooneid. Peaaegu iga tema projekt on omal moel unikaalne, nii ka Riia kesklinnas aadressil Lienes 7 asuv kortermaja.
Enimloetud
4
Uued kaid võimaldavad võtta igal ajal vastu liitlaste sõjalaevu
Viimased uudised
Seni Thermory Gruppi juhtinud Simmo Soometsa sõnul on muutused jätkusuutliku arengu loomulik osa.
Üritused
Hetkel kuum
Uued kaid võimaldavad võtta igal ajal vastu liitlaste sõjalaevu
Üks kahtlustus puudutab Rail Baltica ehitust
Ehitustoodete standardite kvaliteet on probleem, millele on ettevõtted pikalt lahendust oodanud.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele