Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksehäired ehituses tegid hüppe
Creditinfo Eesti värskest ettevõtete maksekäitumise statistikast selgub, et ettevõtete maksehäired ehk omavahelised võlasummad on teinud hüppelise 35,6%-lise tõusu, jõudes 32,7 miljoni euro tasemele. Enim torkavad silma ehitussektori ligi neljakordne ja kinnisvaraalase tegevuse 3,2-kordne maksehäirete summade kasv.
2017. aasta esimese poole seisuga on võlgu iga kaheksas väikeettevõte. Äriühingutest, mille keskmine töötajate arv on 10-49 inimest, on maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete osakaal vastavalt 12,3 ja 5,0 protsenti.
Mediaankeskmine maksehäire summa, 932 eurot, jäi eelmise aasta tasemele.
Maksuvõlgade summad ehk ettevõtete võlad riigi ees kasvasid aastaga 7,5% ning moodustasid kokku 37,2 miljonit eurot. Maksuvõlgade suurenemine toimus enim finants- ja kindlustustegevuses (3,5 korda), veondus ja laondussektoris (65,5%) ning ehitussektoris (26,5%). Mediaankeskmine maksuvõla summa on tõusnud 2768 euroni, mis on viimase viie aasta kõrgeim.
Võlasummade kasvu taustal võlgadega ettevõtete arvus suuri muutusi ei ole toimunud. Maksehäiretega ettevõtteid oli 2017. aasta esimesel poolel pea sama palju kui aasta varem, 2,7% ehk 2120 aktiivset ettevõtet. Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal on vähenenud 5,3%-ni ehk riigile on võlgu 4257 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Kõrge krediidiriskiga ettevõtteid on Eestis 2017. aasta augusti seisuga vaid 11,1%, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja. Aktiivse konkurentsi tingimustes võiks näitajat pidada heaks, kui see jääb 12-15% piiridesse.
Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Creditinfo Eesti AS krediidihinnangute, Ametliku Maksehäireregistri ning Maksu- ja Tolliameti andmetel. Valimi suuruseks on 79618 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet.
Seotud lood
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele