Tehasemajade konkursi võitisid ridaelamud Rootsis

Kompleksi kuuluvad ridaelamud jagunevad kahte gruppi, elamispinnaga kokku 7370 m². Projekt eristus teistest tehniliselt keerukate lahenduste, näiteks katusele projekteeritud kasvuhoone-talveaedade ja arhitektuurse terviklikkuse poolest. Ridaelamute grupid sobituvad hästi maastikku ning loovad väljapaistvalt köitva ning tervikliku elukeskkonna.

Puitpaneel OÜ juhatuse liige, Janek Paabut sõnas auhinda üle võttes, et võidutöö näol oli tegemist väga keerulise ning mahuka projektiga, mis pakkus väljakutset kogu meeskonnale. „Selline ridaelamute kompleksi arendus on siiamaani suurim Puitpaneel OÜ ajaloos nii mahult kui rahaliselt.“ Janek Paabut tänab Puitpaneel OÜ nimel kõiki koostööpartnereid ja tarnijaid, kes mahuka arenduse juures olulisteks lülideks olid. „Palju tänu ka Eesti Puitmajaliidule ja ?klastrile, kes Aasta Tehasemaja konkurssi seitsme aasta jooksul elus on hoidnud. Puitmajad väärivad tunnustamist,“ lisas ta.

„Aasta Tehasemaja“ on konkurss, mille raames tunnustatakse ja tõstetakse esile aktiivseid Eesti puitmajatootjaid ning valitakse välja parimatest parimad tehastes toodetud Eesti puitmajad. Puitmajade tootmissektor on Eesti suurimatest eksporditulu allikatest ning konkursi näol on tegemist ühe auväärseima tunnustusega sektori ettevõtete jaoks.

Selleaastasel konkursil osales kokku 31 puitkonstruktsioonil hoonet, sealhulgas 4 käsitööpalkmaja, 3 masintoodetud palkmaja, 4 aiamaja ning 20 element- või moodulmaja. Ühepereelamute ja kortermajade kõrval olid esindatud ka ridaelamute arendused, lasteaed, hooldekodu, kontorihooned, puhkemajad, suvilad, aiamajad, ning isegi suitsusaun ja mõisapaviljon.

Žürii esimees, Jarek Kurnitski, kes on mitme aasta jooksul Aasta tehasemaja konkursi töid hinnanud sõnas, et sel aastal oli osalevaid objekte palju ning parimate välja sõelumine raske.  „Selle aasta konkurss näitas, et võitmiseks ei pea ehitama suuri ja keerulisi hooneid. Piisab heast ja läbimõeldud arhitektuurist, leidlikest insenertehnilistest lahendustest ning lõppkliendi jaoks eelkõige kasutajasõbralikkusest ning kuluefektiivsusest,“ märkis Jarek Kurnitski.

Konkursi žüriisse kuulusid TTÜ Ehitusfüüsika professor dr Targo Kalamees, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik dr Veronika Valk, TTÜ professor, Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori kt dr Jarek Kurnitski, RKAS Teadus- ja arendusosakonna juhataja Margus Sarmet, arhitekt Markus Kaasik ja Äripäeva ehitusväljaannete juht Eva Kiisler.