Narva ja Jõhvi otsivad linnasüdamele arhitekte

„Arhitektuurivõistluse tulemusena peaks sündima kaasaegne ja sobiv lahendus Narva vanalinna südame taas elluäratamiseks ja sinna uue elu sissepuhumiseks, mis muudaks selle praegu üsna unise keskkonna huvitavaks nii narvalastele, kui ka meie linna külalistele. Samuti muutuks see piirkond huvipakkuvamaks ehitusettevõtjatele ja annaks uusi võimalusi väikeettevõtlusele,” sõnas Narva linnapea Tarmo Tammiste.

„Ootame lennukaid, kuid samas teostatavaid ideid Jõhvi hariduslinnaku avaliku ruumi kujundamiseks. Lisaks haridus- ja spordiasutuste külastajatele peab rajatav keskkond olema meelepärane linnaosas elavatele inimestele, mistõttu pöörame olulist tähelepanu ka maastiku kujundusele. Koosmõjul teiste projektidega soovime oluliselt tõsta elukeskkonna kvaliteeti ja atraktiivsust,“ märkis Jõhvi vallavanem Eduard East.

 „Nii Jõhvi kui Narva linnateemad on huvitavad ja intrigeerivad ning loodame arhitektide ulatuslikku osavõttu võistlustest. Kavandatud linnaruumi muudatused viiakse läbi etapiviisiliselt, esmased lahendused valmivad kavade järgi Eesti Vabariigi juubelipidustuste perioodi jooksul,“ rääkis„Hea avalik ruum“ programmijuht Kalle Vellevoog. „Ida-Virumaa on tänaseks „Hea avalik ruum“ programmi enim kaasatud maakond. Lisaks toimus Ida-Virumaal 2016. aastal arhitektuurivõistlus Kuremäe keskosa avaliku ruumi lahendamiseks.“

Võistluste preemiafondid on Narvas 16 000 ja Jõhvis 20 000 eurot, mida rahastavad omavalitsused. Võistluste korralduskulud katab Riigikantselei.

Võistlused toimuvad EV100 sünnipäevaprojekti „Hea avalik ruum“ raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 15 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad. Projekti eestvedajad on Eesti Arhitektide Liit koostöös EV100 korraldustoimkonnaga.

Programm "Hea avalik ruum" tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mis peaks olema riikliku regionaalpoliitika üks eesmärke. Projektiga soovitakse korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks, mis annab liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist.