Kalevi keskstaadioni ootab põhjalik rekonstrueerimine

Eesmärk on staadion, kus on võimalik korraldada kõrgetasemelisi tipp- ja rahvaspordiüritusi ning kus jätkub tantsupidude korraldamine. Arhitektuurivõistluse konkursiala koosneb staadionist, harjutusväljakust, treening- ja klubiruumidest ning sporditegevust toetavatest ruumidest. Arhitektuurivõistluse esimese etapi tulemused selguvad järgmise aasta 13. veebruariks ning teise etapi tulemused 8. maiks.

„Kalevi staadion on ajalooliselt oluline kohtumispaik väga paljudele Eesti inimestele. Rahvusstaadioni tiitlit kandva spordirajatise edasiarendamise puhul on arhitektide jaoks suurim väljakutse hoida staadioni väärikust,“ sõnas Katrin Koov, žürii liige ja Eesti Arhitektide Liidu president.

„Parem on unistada, olla ambitsioonikas ja vaadata tulevikku, kui hiljem kahetseda, et midagi jäi tegemata, kuna ei julgenud suurelt mõelda,“ sõnas MTÜ Eesti Spordiselts Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert. „Kalev koos alaliitude, spordijuhtide, tantsijate, toetajate ja heade Eestimaa inimestega ootab arhitektuurivõistluselt parimat tulemust.“

Tantsupidude sündmuspaik, 1955. aastal valminud ning praegu “Kalevi” keskstaadioni nimetust kandev spordirajatis oli esimene uus, mastaapne ja avalik spordikompleks, mis rajati II maailmasõja järgses Tallinnas. “Kalevi” staadioni katel mõjub ruumiliselt terviklikult ja on siiani üks Eesti esindusstaadionitest, mis on oma kõrgete nõlvade tõttu ideaalne paik tantsupidude korraldamiseks ja jälgimiseks. Viimastel aastatel on „Kalevi“ staadionil tehtud vaid väiksemahulisi korrastustöid.

Algatatud on Kalevi keskstaadioni detailplaneering ning välja kuulutatud avalik arhitektuurivõistluse kaks etappi.

Esimene etapp on staadioni ja tribüünidega seotud ehitusetapp. Eesmärk on korrastada staadion spordiürituste ja tantsupeo läbiviimseks, see valmib üldtantsupeo aastaks 2019.  Renoveeritakse staadion ja rajatakse uued tribüünid. Pealtvaatajate kohtade arv suureneks 15 000-ni. Esimese ehitusetapi realiseerimine on planeeritud linna- ja riigieelarvest ilma käibemaksuta 14 miljonit eurot.

Teine etapp näeb ette erakapitali kaasamist umbes 30 000 m² spordi- ja ärifunktsiooniga hoonestuse rajamiseks, etapp valmib aastaks 2026. Sellega peaks tekkima võimalus suurendada istekohtade arvu tribüünidel erijuhtudel kuni 30 000-ni.