Maa-amet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus sõlmisid koostöölepingu, mille alusel hakkab Maa-amet töötlema ja vahendama Sentinel satelliitidelt pärit andmeid. Sentineli satelliitidelt saadavad andmed pole küll nii kõrge ruumilise lahutusvõimega ehk selgepiirilised kui näiteks Maa-ameti ortofotod, kuid nende sagedus on suurem, teatab Maa-amet.
- entineli satelliitidelt saadavad andmed pole küll nii kõrge ruumilise lahutusvõimega ehk selgepiirilised kui näiteks Maa-ameti ortofotod, kuid nende sagedus on suurem. Foto: Maa-amet
Sentinel satellididi saadeti orbiidile Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames ning see pakub pidevalt uuenevat teavet erinevate valdkondade (maakasutus, merendus, metsandus, riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoid, majandus jms) kohta. Satelliidiandmed on EL liikmesriikidele tasuta, kuid igal riigil tuleb ise hoolitseda nende töötlemise, analüüsimise ja arhiveerimise eest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) sõlmis tänavu 13. septembril Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) andmevahetuslepingu, mille alusel saavad Eesti kasutajad umbes kaks korda nädalas satelliidiandmeid. Kuna EAS-il endal puudub kompetents taoliste andmete töötlemiseks ja jagamiseks, hakkab neid vahendama Maa-amet. Selleks moodustatakse ameti juurde riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub koos vajaliku tehnilise infrastruktuuriga, mis võimaldab andmetele ligipääsu ja loob tingimused nende kasutamiseks.
„Satelliidiandmed annavad meile praktiliselt reaalajas ülevaate keskkonnas toimuva kohta ning Maa-ametil kui Eesti suurimal ruumiandmete tootjal, haldajal ja levitajal on olemas kompetents nendega töötamiseks. Kuid enne, kui saame satelliidipilte kõigile soovijatele üle Interneti jagama hakata, tuleb nende töötlemiseks, hoidmiseks ja vahendamiseks hankida vajalik tarkvara ning serverid. Tänu Euroopa Liidu struktuurifondide abile on see meil nüüd võimalik,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
Maa-amet alustab ESTHubi väljaarendamisega võimalikult kiiresti, avalikkusele peaksid Copernicuse andmed olema kättesaadavad juba 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses.
Kaugseireandmete baasil saavad Eesti ettevõtted luua ja pakkuda ka erinevaid uusi teenuseid, ilma et nad peaksid tegema suuri kulutusi baastaristu loomiseks. Sentineli satelliitidelt saadavad andmed pole küll nii kõrge ruumilise lahutusvõimega ehk selgepiirilised kui näiteks Maa-ameti ortofotod, kuid nende sagedus on suurem. Kui Maa-amet katab aastas umbes poole Eesti territooriumist 25 cm ruumilise lahutusvõimega ortofotoga, siis satelliidifotod katavad iga kuu kogu Eesti 10-meetrise ruumilise lahutusvõimega pildiga.
Eesti on Baltikumis esimene riik, kes loob Copernicus programmi andmekeskuse.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.